Bernanke imelambike

Kuigi USA Föderaalreserv, Bernanke, Geithner jt. seda kunagi avalikult ei tunnista, jälgivad nad kiivalt aktsiakursse ja püüavad teha otsuseid, mis aktsiakursse tõstaksid. Pärast börsikrahhi möödunud oktoobris otsiti kuude kaupa võimalusi kuidas aktsiakursse upitada – TARP, TALF, TAF, jne. Nüüd paistab, et lahendus on leitud.

Käesoleva lingi http://www.federalreserve.gov/releases/h41/hist/h41hist11.pdf kaudu näete väärtpabereid, mida Föderaallreserv oma bilansis hoiab. Vaadake tähelepanelikult, mis toimus kusagil käesoleva aasta veebruaris märtsis – Föderaalreservi bilansis olevate võlakirjade maht hakkas kiiresti kasvama! Kui käesoleva aasta alguses oli bilansis võlakirju vaid ½ triljoni dollari väärtuses, siis praeguseks on neid seal juba 1 ½ triljonit.

Föderaalreserv niisiis trükkis raha ja ostis selle eest pikajalisi valitsuse võlakirju ja hüpoteegilaene. Ja ei võtnudki kaua aega kui börsid hakkasid taas tõusma ja dollar langema! Isegi kinnisvara hinnad, kui veel pole tõusma hakanud, siis vähemalt nende langus on peatatud!

Kui nii kerge oleks kriis lõpetada, siis teeks seda iga riik ja valitsus maailmas. Aga tegelikkuses pole sugugi selge, kas Bernanke skeem õnnestub. Ajutiselt on muidugi majandust võimalik niimoodi „stimuleerida“, kuid sügavama kriisi puhul oleks vaja pidevalt tõusvaid aktsiakursse. Täna on Dow veel 10 000 all, poole aasta pärast peaks olema 15 000 jne. Teiste sõnadega uut aktsiamulli. Loomulikult ei ole seesuguseid aktsiahindu võimalik põhjendada ei dividendide ega kasumitega (mis parimal juhl jäävad samaks või langevad veel). Lõpuks on kaks võimalust – kas dollar muutub väärtusetuks ja aktsiakursid kasvavad taevani või rahatrükkimine lõpetatakse ja atsiad varisevad taas... kokku.

Võib olla veelgi keerulisem on kuidas see dzhinn ükskord tagasi lambikesse saada, ehk kuidas ja kellele vastavad võlakirjad Föderaalreservi bilansist ükskord maha müüa. Selge on see, et valitsuse defitsiidid jätkuvad USAs veel pikkadeks aastateks ja kui lisaks valitsusele ka Föderaalreserv hakkab võlakirju müüma, võivad pikaajaliste hüpoteekide protsendid tõusta ütleme 11%-ni. Sellisel juhul pole selge kas tehti rohkem kasu või kahju.