Maksustamine eeldab kokkulepet

Maksustada võib kõike, kuid selle tegemisel tuleks lähtuda võrdse kohtlemise põhimõttest ja maksuvõimekusest. Makse makstakse meeleldi, kui raha kasutamine on läbipaistev ja põhjendatud. Olen viibinud hääletusel, kus laenukoormuse all ägavad inimesed hääletasid maksude tõstmise poolt. Olin üllatunud, kuid vestlus näitas, et kõrgemat maksustamist peeti vajalikuks ja põhjendatuks. Eesti maksusüsteemi visioon paistab selleks olevat aina suuremate rahasummade kogumine. Rahale panustatud ponnistused ebaõnnestuvad.Maksusüsteemi muudatusettepanekute tegemisele peaks eelnema adekvaatse maksukoormuse näitaja tuletamine. Kasutatav ei kõlba. Ei saa võrrelda meie tulumaksumäära progresseeruva tulumaksumääraga või summaga, millele tehakse rohkelt tagastusi. Erandite kasutamine kaupade (nt ELi keskmine käibemaks toiduainetele on 10%) maksustamisel teeb võrreldamatuks käibemaksumäärad. Varjatud maksustamine (töötuskindlustusmaks, riigilõivud, monopoolsete riigiettevõtete dividenditulu jmt) teeb näitaja veelgi segasemaks. Kogutoodangu näitaja moonutab pilti veelgi. Välispankade kasumid, kaitsekulutused jmt (SKTs sisalduv) ei tee meid jõukamaks.Kui jõuame selgusele maksukoormuse suuruses, siis võib tõstatuda küsimus, kas riigi toimimiseks on üldse nii palju raha vaja. Laristamine toimub kõikides valdkondades. Isegi neis, mille rahastamise üle kõige enam nurisetakse (tervishoid, haridus, riigikaitse). Eestlaste maksustamise ja ostuvõimekuse juures ei sõltu maksutulu niivõrd maksumääradest, kuivõrd sissetulekutest. Vajame maksumäärade langetamist.