Usaldus majanduse vastu vähendab töövaidlusi

Töövaidluskomisjonile lahendamiseks esitatud avalduste arv on aastate jooksul püsinud keskmiselt 3000 vaidluse ringis aastas. Olulised muudatused on toimunud vaid suurte majanduslanguste ajal. Just 2009. aastal, majanduses kõige raskemal ajal, kahekordistus töövaidluste arv ootamatult ning tõusis 6300 avalduseni.

Praegu, kui Eesti majanduselu on stabiilne ning olulisi võnkeid ei toimu, on töövaidluskomisjonile esitatud avalduste arv langenud viimase kümne aasta madalaimale tasemele. Kui veel 2013. aasta esimesel poolaastal esitati töövaidluskomisjonidele kokku 1552 avaldust, siis tänavu laekus samal perioodil kõigest 1192 avaldust ehk umbes veerandi võrra vähem.

Tähelepanu väärib seejuures asjaolu, et ligi veerand esitatud avaldustest sisulise otsuseni ei jõudnud, sest pooled jõudsid mõlemaid osapooli rahuldava tulemuseni juba enne istungit ning varem komisjonile esitatud nõuetest loobuti.

Töösuhetes kehtivaid vastastikuse usalduse ja lojaalsuse põhimõtteid silmas pidades tulekski tekkinud töövaidlus lahendada eeskätt pooltel endal omavaheliste läbirääkimiste teel. Alati see siiski ei õnnestu ja siis on põhjust pöörduda töövaidlusi lahendava organi – kohtu või töövaidluskomisjoni poole.

Töövaidluskomisjoni on alates nende loomisest 1990ndate aastate keskel pöördutud kõige enam saamata jäänud töötasu või lõpparve nõudega. Kui tööandja raha maksab, siis töötaja ka ei vaidle. Ning kui töötaja tööandjale kahju tekitas, kuid selle hüvitab, ei ole tööandjalgi üldjuhul põhjust vaidlema minna. Kui tööandjal aga enam raha töötasude väljamaksmiseks ei ole ja ettevõtte tulevik on tume, on töötajal ainus väljapääs pöörduda töövaidlusesse, et saada lõpuks otsus, mille täitmist kohtutäituri kaudu edasi nõuda.