- OMX Baltic0,68%316,19
- OMX Riga−0,48%960,13
- OMX Tallinn1,09%2 169,93
- OMX Vilnius0,26%1 507,37
- S&P 500−0,38%7 718,6
- DOW 30−0,51%53 414,25
- Nasdaq −0,29%26 506,99
- FTSE 1000,00%10 831,09
- Nikkei 2251,26%65 020,94
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%99,69
- OMX Baltic0,68%316,19
- OMX Riga−0,48%960,13
- OMX Tallinn1,09%2 169,93
- OMX Vilnius0,26%1 507,37
- S&P 500−0,38%7 718,6
- DOW 30−0,51%53 414,25
- Nasdaq −0,29%26 506,99
- FTSE 1000,00%10 831,09
- Nikkei 2251,26%65 020,94
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%99,69
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maavarad – tee jõukuseni
Maavarad tuleb panna oma rahvast teenima, leiab insener ja ettevõtja Lembit Kaljuvee.
Põlevkivi oleme kaevandanud ja töödelnud varsti juba sada aastat. Maapõuest on välja võetud 1,1 miljardit tonni pruuni kulda. Maapõues ootavaid kaevandatavaid põlevkivivarusid on veel umbes sama palju. Selle vara väärtus on umbkaudu 20 miljardit eurot. Ka muld- ja haruldasi metalle töötlevale Silmetile on tooraine Eesti maapõues olemas.
Riigil puudub ülevaade maavaradest
Samal ajal aga puudub Eesti riigil ülevaade oma maavaradest ja geoloogilisest võimekusest. Teame ilmselt palju enam Jordaania põlevkivist kui meie oma kukersiidist siinsamas ukse all.
Põlevkivitööstus on Eestile maksu- ja dividenditulu tootnud 400 kuni 500 miljonit eurot aastas.
Põhjamaade maavaradega seotud tulusid vaadates on see aga tagasihoidlik tulemus. Seda just arvestades meie võimalusi – põlevkivi, muld- ja haruldased metallid, fosforiit, rääkimata meie ehitusmaterjalidest – paas, dolomiit, graniit.
Arengumaades, kus on puudunud kaevandamise üle igasugune järelevalve, on tagajärjed hukatuslikud – laastatud on looduskeskkond, lõhutud on sotsiaalne keskkond, elulaad ning purustatud kohalik kultuur. Aga rumalale ongi igasugune vara õnnetuseks. Maavarad tuleb panna oma rahvast teenima.
Põhjamaad on loodusressursse kasutanud rahva hüvanguks. Seal võetakse kümneid miljardeid eurosid maavaradelt teenitud tulu riikide eelarvetesse. Viimasel aastakümnel on tundmatuseni muutunud kaevandamise tehnoloogia ning ka keskkonnakaitselised nõuded ja tasud on karmistunud.
Vaja on ühtset maavarade poliitikat. Õnneks on positiivsed märgid maavarapoliitika aktiviseerumisest juba olemas. Näiteks riigikogu valimiste eel oli enamikus suuremate parteide valimisplatvormides maavarade teema käsitlust leidnud. Teema on leidnud väärikalt tähelepanu valitsusliidu leppes, peagi on valitsuse laual uus maapõuestrateegia.
Lähema aja selged eesmärgid peaksidki olema Põhjamaadele omase poliitikakujundamise võimekuse väljaarendamine maavara valdkonnas ja maavaradest riikliku ja ajakohase ülevaate saamine. Selleks ei piisa ettevõtjate, teadlaste ja poliitikute soovidest eraldiseisvalt. Neid eesmärke on võimalik saavutada vaid targalt planeerides ja ühiselt tegutsedes.
Seotud lood
Möödunud aasta lõpus avaldatud digivaldkonna koondpakett Digital Omnibus pendeldab lõpliku sõnastuse otsinguil endiselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahet. Algselt seatud üllast eesmärki – lihtsustada EL-i õigusakte, mille keskmeks on andmed, muutes regulatsiooni konkurentsieeliseks, mitte kulukaks koormaks EL-i ettevõtetele – ei usu enam keegi, sest praktika näitab midagi muud.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Riik läks mõlema firma vastu Eestis kohtusse
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele