Kreekas võib buldooseri alla jääda

Olukord Kreekas on jätkuvalt sama halb kui eelmisel aastal, tööpuudus on üle 20% ja tulevik segane. Lõputu õudus ei saa kesta igavesti, vaja on mingit lahendust, mis aga võib olla lühiajaliselt halbade tagajärgedega nii Kreeka kui ka Euroopa Liidu majanduse jaoks.

Etalon Varahaldus tegi möödunud aasta juuni lõpul panuseid Kreeka majandusliku seisu paranemisele. Toetusime kahe olulise tingimuse kokkulangemisele. Esiteks oli Kreeka saanud eelmise aasta algul uue valitsuse, mis paistis soovivat Kreeka võlaprobleemi lahendada. Teiseks, Kreeka ei tasunud mullu juunis ja juulis ära kokkulepitud laenumakseid, mistõttu tõusid Kreeka aktsiate tagatisel väljakirjutavate optsioonide riskipreemiad mitmekordseks.

Võlaprobleemi ei lahendatud

Olukord lõi võimaluse, kus 5–6 kuu jooksul oli võimalik saada Kreeka aktsiate peale ostuoptsioone välja kirjutades preemiaid ligi 30% aktsiate väärtusest. See aga tähendas, et täielikult kaetud optsioonide välja kirjutamine on mõistlik juhul, kui Kreeka aktsiad ei lange järgneva 5 kuu jooksul üle 30%.

Mis aga toimus, oli see, et Kreeka võlaprobleemi ei lahendatud pikaajaliselt jätkusuutlikult ja võeti maha vaid ajutine hirm Kreeka maksevõimetuse suhtes, kestvusega kuni umbes praeguse aasta juunini. See tähendas, et Kreeka pikaajalised väljavaated jäid väga halvaks ja investoritele jäi üles pikaajaline hirm Kreeka majanduse veel hullemaks kokkukukkumiseks. See omakorda tähendab, et mõistlik investor ja ettevõtja ei julge Kreekasse töökohti luua ja ka muid investeeringuid teha.

Investori risk suurenes

Etaloni jaoks tähendas selline olukord, et viiekuulise Kreeka aktsiate omamise eest tuli kanda 15% kahju, saades omakorda optsiooniturult 30% preemiat julguse eest Kreeka aktsiaid omada. Kuna aga optsioonide riskipreemiad kukkusid ebamõistlikult kõrgetelt juuni-juuli tasemetelt novembriks ebamõistlikult madalale tasemele, polnud meil ka enam mõistlik Kreeka investeeringuid portfellis hoida. Risk languseks oli arvestatavalt suur ja mõistlik oli leppida kokkuvõttes ligi 15% kasumiga.

Kreeka aktsiad jätkasidki langust pärast Etalon Varahalduse väljumist.

Ilmselt tõuseb Kreeka maksevõimetus uuesti päevakorda juba sel aastal. On ilmne, et kellelgi kusagil jäävad Kreekale laenatud eurod tagasi saamata. Küsimus on ainult selles, kes kannab kahju. Euroopa Liit, Euroopa kommertspangad või Euroopa Keskpank?