• OMX Baltic0,26%314,13
  • OMX Riga−0,33%910,7
  • OMX Tallinn0,17%2 147,67
  • OMX Vilnius0,25%1 509,52
  • S&P 5000,05%7 411,98
  • DOW 300,46%51 947,25
  • Nasdaq −0,64%24 975,82
  • FTSE 1000,91%10 736,23
  • Nikkei 225−2,73%64 611,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%88,4
  • OMX Baltic0,26%314,13
  • OMX Riga−0,33%910,7
  • OMX Tallinn0,17%2 147,67
  • OMX Vilnius0,25%1 509,52
  • S&P 5000,05%7 411,98
  • DOW 300,46%51 947,25
  • Nasdaq −0,64%24 975,82
  • FTSE 1000,91%10 736,23
  • Nikkei 225−2,73%64 611,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%88,4
Eesti koolid ja üldse avaliku sektori arvutipark (sh nutiseadmete) tuleks varustada tasuta ja vabalt muudetava tarkvaraga ehk nn avatud tarkvaraga, paneb ette tõlkija Villem Mutt.
Villem Mutt
  • Villem Mutt
  • Foto: Erakogu
See ei tähenda seejuures tingimata ja tingimusteta suletud tarkvarast (mida sümboliseerib operatsioonisüsteem Microsoft Windows) loobumist, vaid hoopis iga riiklikult finantseeritava või riigi hallatava arvuti kõvaketta kohustuslikus korras varustamist vabavara partitsiooniga, kuhu iga soovija vastavalt mugandatud buutmenüüst sisse saab logida.
Sellise kakskeelsuse tekitamisel ei lasu peamised ootused majanduslikul kasul või aja kokkuhoiul – kuigi ka need on olulised –, vaid suurim tulu tõuseb Eesti rahva arvutialaste oskuste süvendamisest ja ühiskondliku dialoogi ergutamisest. Ometi ei saa ega tohi täienevate oskuste kõrval mööda minna ka reformi tulemusel paranevast üldisest internetitaristu turvalisuse tasemest, mis on Linuxi-keskkonna puhul vältimatu ja Eesti taolisele e-riigile möödapääsmatu, kui me tahame oma väljatöötatud e-lahendusi veelgi suuremas mahus rahvusvaheliselt valideerida.
Kindlasti lisab talupoeglikult lähenedes ideele sümpaatsust tõsiasi, et tasuta tarkvara eest raha maksta ei ole võimalik. See ei tähenda, et tarkvara häälestamisel ja kohandamisel ei oleks mõtet ega vajadust kasutada tasuliste spetsialistide abi. Kuid on naeruväärne ja labaselt vale eeldada või arvata, et Eesti-sugune tubli ja tragi väikeriik mõtteviisi muutusega hakkama ei saaks.
Siiski on küsimus peamiselt poliitilises tahtes – teise sõnaga viitsimises, mis ennegi ahju otsas pähe kerkinud headele algatustele saatuslikuks on osutunud.
Ar tikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, ACE Logisticsi, Eesti Gaasi, Silberauto, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.07.26, 11:04
Inseneride puudus saab alguse kodust: „Ära puutu!“ piirab laste huvi tehnika vastu
Eestis räägitakse üha enam inseneride nappusest, kuid probleemi juured ulatuvad palju kaugemale kui kõrgkoolidesse. Saatesarja "Ettevõtlik Tallinn" uues saates räägitakse sellest, miks lapse loomulikku uudishimu ei tohiks varakult maha suruda, kuidas teadus- ja inseneeriahuvi kujuneb ning millist rolli mängivad selles õpetajad, lapsevanemad ja huviharidus.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77%
13%
10%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele