Pandikiri loob uusi võimalusi

Novembri alguses allkirjastasid Eesti, Läti ja Leedu rahandusminister Brüsselis vastastikuse mõistmise memorandumi, mille eesmärgiks on kolme riigi kapitalituru regulatsioonide ühtlustamine ja investeerimisega seotud tõkete kõrvaldamine. Kokkuleppe alusel on üheks esimeseks konkreetsemaks projektiks luua pandikirjadele Baltikumis ühtne õiguslik raamistik.

Kommertspankadel on ka praegu alternatiivina hoiustest saadavale rahale ning emapankadest saadavale tagamata krediidile võimalik kapitali kaasamiseks emiteerida võlakirju, ent nt kriisi ajal, kui väheneb usaldus pankade maksevõimesse ja nende võimesse täita kohustuslikke kapitalinõudeid, võivad sellised instrumendid sattuda löögi alla. Pandikirjad on aga eri liiki võlakirjad – pankade emiteeritavate võlakirjadega, mille tagatiseks võivad muu hulgas olla nende väljastatud hüpoteeklaenud, avaliku sektori võlakohustused või muu vara.

Pandikirjade õigusliku reguleerimise üheks eesmärgiks on seega tekitada Eestis tegutsevatele kommertspankadele täiendav instrument rahaturgudelt kapitali kaasamiseks. See ühelt poolt suurendab finantsstabiilsust, sest võimaldab pankadel (eriti keerulistel aegadel) end stabiilsemalt finantseerida ning vältida võimalikku likviidsuskriisi. Teiselt poolt tekib laenusaajatel suurem tõenäosus saada pankadelt finantseerimist ka majandus- ja finantskriisi ajal, sest pankade valmisolek väljastada laenu sõltub ka sellest, milline on nende võimekus ennast finantseerida ja millise hinnaga.

Kuna pandikirjade emiteerimist hakkaks sarnaselt muudele Euroopa riikidele ka Eestis reguleerima spetsiaalne õigusraamistik, loob see täiendava säästmis- ja investeerimisvõimaluse (lisaks institutsionaalsetele investoritele) ka nö tavainvestoritele. Pandikirjade tagatisvara pakub pandikirjaomanikule piisavat tagatust ja halvima stsenaariumi, ehk emitendi pankroti korral on pandikirjaomanikul tagatiseks seatud varale eelisnõue. Seetõttu sobivad need instrumendid investeerimiseks ka riskitundlikumale osale elanikkonnast. Kuna Eesti elanikud ei ole seni harjunud võlakirjadesse investeerima ja reeglina piirdutakse üksnes hoiusega (tähtajaline hoius või raha arvelduskontol), siis on täiendava alternatiivi loomine tervitatav.

Autor: Heili Veskimeister