Riik astub õhukesele jääle

Riik tahab tuleval aastal kulutada 10,58 ja koguda 10,29 miljardit eurot. Esimesega saame kindlasti hakkama. Teise peale raha ei panustaks.

Rahandusministeerium prognoosis veel oktoobris, et alkoholiaktsiis toob tuleval aastal riigikassasse alguses 341 miljonit eurot. Konjunktuuriinstituudi samal kuul tehtud uuringu järgi aga 80 miljonit eurot vähem. Tsiteerides Kert Ämmapetsi: „See pole mingi 3.50.“ Tegu on üle 23protsendilise erinevusega. Lisaks otsustas valitsus mõned nädalad tagasi tuleva aasta aktsiisitõusust pool maha võtta. Nõnda laekub veelgi kümme miljonit vähem.

Lennukale aktsiisikogumisele võib paugu panna ka aina trotslikum rahvas. Facebookis organiseeritakse aktsiisipoliitika vastast protestiüritust „24.02. kõik koos Lätti,“ mille raames plaanivad kodanikud iseseisvuspäeval üle piiri jooke šoppama minna. Praegu on osalemist kinnitanud kaks tuhat ja end huviliseks märkinud veel üle seitsme tuhande inimese. Kui lõpuks peaks neist isegi kümnendik teele asuma, oleks tegu viimaste aastate ühe suurema meeleavaldusega.

Küsimärk number kaks on Tallinna Sadama uute aktsiate emiteerimine Tallina börsil. 33% ettevõttest börsile viiv riik kavatseb tuleval aastal sadamast erakorraliste dividendidena välja võtta 68 miljoni eurot, seda siis tavapärastele mitmekünemiljonilistele dividendimaksetele lisaks. Riik ei jäta saadud raha ettevõttele võimalike investeeringute tegemiseks, ei suuna ka raha säästudeks ehk stabiliseerimisreservi, vaid kasutab seda potentsiaalsete tulupuuduste lappimiseks.

Milleks vinti üle keerata?

Peaministri sõnul on riigifirma börsile viimise eesmärk luua investeerimisvõimalusi Eesti inimesele ja pensionifondidele. Kas Eesti inimene aga soovib sadamaomanikuks hakata? Tuntud väikeinvestor Rene Ilves tõdes novembris Äripäevas, et tema ei plaani sadama aktsiaid märkida ega soovita seda ka teistel teha. Riik koorib investorilt dividendide topeltmaksustamisega mitu nahka, sadama kaubamaht on viie aastaga 30% langenud ning reisijate numbrid hakkavad samuti aktsiisipoliitika tõttu langema, põhjendas Ilves.

Kas retk õhukesel jääl on vajalik? Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja kirjutas septembri lõpul, et valitsuse mastaapsed investeeringud majandust täiendavalt riigieelarvest stimuleerida näivad talle arusaamatud. Majandus kasvab niigi võimsalt.