Pandikirjad sobivad kriisiaega

Lisaks eluasemelaenudele on populaarne tagatis ka autolaenud ja vahel isegi õppelaenud. Oluline on, et tagatiseks olev vara oleks ühesugune, sest muidu on väärtpaberi riskantsust keeruline hinnata. See on ka tõenäoliselt üks peamisi probleeme, miks meil täna neid ei ole – pole piisavalt palju täpselt sarnase profiiliga laenusid.

Suur oht on ka see, et pandikirja emitendil on kiusatus portfelli "paremad palad" endale jätta ja pandikirja tagatiseks pantida laenud, mis tunduvad riskantsemad. Täna on meil kõige odavam finantseerimise hind krediidiasutustel endil, nii et on vähe tõenäoline, et nad oma madala riskiga varadest teiste investorite kasuks neile soodsa tootluse juures loobuda sooviksid.

Pandikiri võib muidugi olla mingis eriolukorras pangale hea vahend oma kapitali adekvaatsust regulatsioonidega vastavuses hoida ilma, et oleks vaja loobuda uute laenude väljastamisest või täiendavat omakapitali kaasata. Selliste instrumentide ostjateks võivad olla teised finantsinstitutsioonid (näiteks kindlustusseltsid), kellel on nagunii vaja hoida osa varadest suhteliselt madala riskiga instrumentides. Eesti turu väiksust arvestades ei kujune need instrumendid kindlasti likviidseteks. Mingit huvi võivad need väärtpaberid pakkuda ka nendele eraisikutele, kes peale pangahoiuse kuhugi mujale investeerida ei julge, aga see oleks pigem ohtlik.

Tegemist ei ole kindlasti instrumendiga, mille risk oleks sama mis hoiusel, ja eraisikud, erinevalt pankadest, ei suuda kardetavasti täiel määral hinnata pandikirjadega kaasnevaid riske. Näiteks on pandikirjade puhul spetsiifiline risk see, et selle kestust on investeeringu tegemise hetkel raske hinnata, kuna väärtpaberi tagatiseks olevaid laenusid võib tagastada ka enne tähtaega. Meie ise vaataksime neid instrumente tõenäoliselt ainult kriisiolukorras, kus valitseb paanika.

Autor: Ago Lauri