Aherainekillustik ei sobi kõikjal kasutamiseks

On äärmiselt oluline kindlustada aherainekillustiku kasutamine seal, kus see on sobilik – kus saab kasutada vähemkvaliteetset materjali.

Tegemist on siiski põlevkiviga nii-öelda kokku kasvanud materjaliga ning seetõttu pole mitu selle materjali omadust võrreldavad paekivikarjäärist saadava kvaliteetse kivi omadustega. Eriti oluline on see, et jäätmetest toodetava killustiku omadused ei pruugi stabiilselt olla ühesugused, vaid võivad muutuda lähtuvalt asukohast ja ala suurusest, kust see materjal on kogutud.

TTÜ õppejõud ja sertifitseerija Toomas Laur on kirjutanud põhjaliku selgituse, mida tuleb aheraine kasutamisel silmas pidada betoonide puhul (Põlevkivi aherainest killustiku kasutamine betoonitööstuses on piiratud, Ehitaja 2008 nr 3). Laur võrdleb põlevkivi aherainest lubjakivi killustiku tehnilisi näitajaid seni toodetud ja kasutatud traditsiooniliste lubjakivikillustike omadustega, leides, et “betooni täitematerjali osas on suuremad erinevused killustiku terade tiheduses, veeimavuses, külmakindluses. Madalamad näitajad on oluliseks ohu märgiks betooni väikesele kestusele.“

Rail Balticu raudteeprojekt esitab eeldatavasti samuti täitematerjalidele kõrged nõuded. Aherainekillustikku saab kasutada vaid vähemkvaliteetset materjali nõudvates konstruktsioonides, mis on vastavalt projekteeritud.