Valitsusliit kaitseb põlevkivitööstust

Keskerakonna, Isamaa ja EKREkoalitsioonileppe üks huvitavamaid punkte on lubadus hakata tegema koostööd põlevkiviõlitootjatega eelrafineerimistehase ehituseks. Põlevkiviõlist diislikütuse tootmine oli kümmekond aastat tagasi toonaste VKG ja Eesti Energia juhtide suur unistus, mis aga maha maeti maha, sest nafta hind oli liiga madal ja õli tootmismaht väike.

2017. aastal jõudis Eesti põlevkiviõlitootmise maht miljoni tonnini. Arvata võib, et mullu korrati seda tulemust kuhjaga. Miljon tonni on olnud märgiline maht, millest alates kümmekond aastat vanade arvutuste järgi oleks tasunud diislikütuse tootmisele mõelda.

Rafineerimistehas oleks suur ja kallis investeering, mille eelduseks oleks aga ilmselt üha uute ja uute õlitehaste rajamine. 2017 põletati Eestis ligi 16 miljonit tonni põlevkivi. Mahud ja neist tulenev keskkonnakahju on juba väga suur. Leevendust pakub küll vanade elektrijaamade sulgemine.

Uus valitsusliit keskkonnateemadel oma pead palju ei vaeva. Leppes pole viiteid metsaraie piirangutele ega taastuvenergia mahtude eesmärkidele. Koalitsioonilepe nendib kiretult, et põlevkivi kasutuses lähtume rahvusvahelistest lepetest ja keskkonnanormidest. Justkui Eestil oleks võimalik Euroopa Liidu keskkonnanorme eirata? Kahtlemata on, aga koos lubadusega, et Eesti jääb Euroopa Liitu, käib ka ühiste direktiivide täitmine.

Isamaa on aastaid olnud põlevkivisektori eestkõneleja, ka Keskerakonnale pole olnud põlevkivitööstusturite huvide eest seismine võõras. EKRE puhul võib arvata, et ärimehed ei peagi palju pingutama toetuse leidmiseks, sest konservatiivid kahtlevad kliimasoojenemises niikuinii, nagu ka sotside soovis pingutada taastuvenergia kasutuselevõtu nimel.

Eesti majandusele ja riigikassa maksutuludele on uute suurte tööstusinvesteeringute tegemine kahtlemata kasulik. Teisalt tähendavad uued õlitehased suurt keskkonnakahju. Viimane pole ei meie tervise ega elukeskkonna huvides, aga läheb ka vastuollu Euroopa Liidu pürgimisega aina puhtama tootmise poole.