Tulevik on õppimisvõimelises tehisintellektis

Ühendame maaelu kõrgtehnoloogilise tööga. Globaalselt peavad inimesed hakkama optimeerima. See ei tähenda julma kärpimist, küll aga intelligentsemat lähenemist taaskasutusele, tootmisele ja kasutuskogemusele.

Iga hinnaga tuleb ära hoida digitaalne lõhe – vahe inimeste vahel, kellel on internet või kellel pole, on väga väike asi võrreldes vahega inimeste vahel, kelle kasutuses on tehisintellekt ja kellel pole. Ma loodan, et meil on piisavalt võimu ja tarku otsustajaid, et teha see kõigile kättesaadavaks, muidu on osa meist ahvid ja osa superinimesed ja seal vahel polegi kedagi.

Tehisintellekt on nagu haamer, millega inimesed tahaksid ühekorraga kõiki probleeme lahendada. Seda ei ole mõistlik müstifitseerida – tehisintellekt ei võta maailma üle mitte rohkem kui haamer. Inimesed on ikka teises otsas. Kui me teeme järjest suurel hulgal lolle vigu, võime teoreetiliselt luua eriti suure haamri, mis purustab planeedi, aga see ei ole hoomatavas tulevikus just eriti tõenäoline.

Tööstusettevõtetes on praegu peamised märksõnad assisteeritud tehisintellekt ja automatiseerimine. Robotite abil automatiseerimine tähendab, et tööjõumahukad korduvad tegevused antakse üle masinatele, aga inimene loob ja programmeerib selleks vajaliku tarkvara, mis võimaldab masinatel jäljendada inimeste käitumist. Intelligentne automatiseerimine erineb selle poolest, et süsteem on ise ka õppimisvõimeline ja teeb oma vigadest järeldusi enda täiustamiseks.

PricewaterhouseCoopersi ennustuse kohaselt kasvab tänu tehisintellektiga seotud lahendustele globaalne SKP 2030. aastaks praegusega võrreldes 14%. Kasvu aluseks on paljuski see, et asju tehakse teisiti kui täna, kasutades tehisintellekti abi.

Balti riikides on digitaalse valmisoleku jaoks arenguruumi, eriti Leedus. Eestis on valmisolek tarkvararobootika arenguks lõunanaabritest veidi parem. Üle 50% Baltikumi ettevõtetest ei plaani siiski tehisintellekti lähiaastatel kasutusele võtta, ent kolmandik kaalub seda tõsiselt.