Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Peep Siitam: (energia)peituse anatoomia
Elektrienergiaga seotud väljakutse ei ole niivõrd tehnoloogiline, kuivõrd kinni meie suhtumises, kirjutab Energiasalv Pakri OÜ juhatuse liige Peep Siitam.
Kes meist poleks lapsepõlves peitust mänginud. Peitusemäng on lõbus kuni uusi ja huvitavaid peidukohti leidub. Loovad pidid olema nii peitjad kui ka otsijad. Kui otsija oleks ikka vanu radu käinud, oleks ema lapsed ammu enne tuppa kutsunud, kui peidusolijad leitud oleks. Tavaliselt ju nii ei läinud. Mulle tundub, et täiskasvanuna oleme hoopis rohkem vanades harjumustes kinni. Kliimaneutraalsuse ning sellega seotud sobivate energialahenduste otsimisega on mindud selgelt kehvemat teed – otsitavad lahendused on uued, aga otsimistavad vanad.
Et saavutada 2050. aastaks Euroopas kliimaneutraalne majandus, tuleb igas valdkonnas tööstusest rahanduseni selle nimel pingutada. Tänavu tuleb riikidel jõuda oluliste kokkulepeteni, kirjutab Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.
Euroopa Liidu riigipeade tippkohtumisel jäeti 2050. aastaks plaanitud kliimapoliitika punktid välja, sest Kesk-Euroopa Visegradi riigid ühes Eestiga ei olnud nõus järgi andma.
Kuni 29. juulini saavad Balti investorid veel märkida Leedu ühe suurima kinnisvaraarendaja KAITA Group ettevõtte KAITA LV LIVING SIA emiteeritud võlakirju. Kaheaastased võlakirjad pakuvad 10% aastast intressi ja minimaalne investeerimissumma on 1000 eurot.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.