Tööandjate keskliit tümitab kliimaseaduse vastuvõtmiseks ajaga võidu jooksvat ministeeriumi, aga kirjutab igal juhul võidu enda nimele. Ilus see ei ole, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Karmen Laur.
Ka mina ei arva, et kokku on pandud hea kliimaseadus, aga tööandjate keskliidu jonn selle vastu ei ole mõistlik, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Karmen Laur.
Foto: Andras Kralla
Kliimaseadust on vaja, aga kindlasti mitte sellisel kujul nagu praegu, raiuvad tööandjad. Äripäev kirjutas sel nädalal nende vastuseisust ja sellest, kuidas sugugi kõik ettevõtjatest liidud pole seaduse vastu, kuigi ei ole ka selle fännid.
Valitsusest valitsusse toppama jäänud kliimaseadusele seisab häälekalt vastu tööandjate keskliit, kelle nõudmist nimetavad teised seadust koostanud liidud ebamõistlikuks ja hämamiseks.
Suurettevõtteid ja majandusharuliite esindav tööandjate keskliit kutsus kokku volikogu, kus leiti, et liit ei toeta kliimaseaduse edasist menetlemist praegusel kujul ja soovitab valitsusel seadusest loobuda.
Tööandjate keskliidu arvamus, et kliimaseadus ei anna ettevõtjatele selgust, ei päde, sest seaduseta pole poliitilistel sõnumitel kaalu, kirjutab rohetehnoloogia liidu juht Kädi Ristkok.
Reformierakond ja Eesti 200 lubasid riigikogu valimiste eel, et kehtestavad võimule saades kliimaseaduse. Nüüd kahekesi riiki tüürides jäetakse kliimaseaduse eelnõu aga sahtlisse. Poolteist aastat pingutusi siiski luhta ei lähe, lubavad asjaosalised.
Kuni 29. juulini saavad Balti investorid veel märkida Leedu ühe suurima kinnisvaraarendaja KAITA Group ettevõtte KAITA LV LIVING SIA emiteeritud võlakirju. Kaheaastased võlakirjad pakuvad 10% aastast intressi ja minimaalne investeerimissumma on 1000 eurot.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.