30 aastat tagasi ehitasime me Tallinna börsi nullist üles, sest saime aru, et ilma selleta jääme Eestis igavesti teiste rahakraanide taha järjekorda. Ehitasime… ja siis lasime tal tükkhaaval kaduda, kirjutab Tallinna börsi loomise juures olnud ettevõtja Indrek Rahumaa.
Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:
- miks peab Indrek Rahumaa Eesti majanduse suurimaks kitsaskohaks just kohalikku kapitaliturgu, mitte makse või bürokraatiat;
- kuidas viisid Hansapanga, Eesti Telekomi ja Enefit Greeni börsilt lahkumised Tallinna turult ära investorite huvi ja usalduse;
- millise plaani pakub Rahumaa välja, et riigifirmade abil Eesti kapitaliturg uuesti üles ehitada.

- “Euroopa Stabiilsusmehhanismi andmetel tegi Eesti aastatel 2020–2024 elaniku kohta rohkem IPOsid kui peaaegu ükski teine Euroopa Liidu riik. Nõudlus on olemas. Puudu on pakkumine. Ja pakkumine on poliitiline otsus, sest suurimad noteerimata ettevõtted kuuluvad riigile,” kirjutab Tallinna börsi üks ehitaja Indrek Rahumaa.
- Foto: Andres Haabu
Eesti majanduse suurim probleem ei ole maksud ega bürokraatia, kuigi mõlemad on häirivalt kasvavad probleemid. Suurim kitsaskoht on kiht, mis meil sisuliselt puudub: toimiv kohalik kapitaliturg. Ilma selleta ei jõua raha piisavalt ettevõteteni, laenuotsused tehakse Stockholmis ning pangad teenivad oligopoli tingimustes ebaproportsionaalselt suurt kasumit, samal ajal kui meie otsime lahendust maksutõusudest.
Lahendus on olemas ja see algab riigist endast: kõik suuremad riigifirmad tuleb viia börsile ja sinna ka jätta.
Liiga väikeste lugu ei loe
1996. aastal istusin ma New Yorgis JP Morgani fondijuhi vastas ja pakkusin talle osalust Hansapangas. Numbrid meeldisid talle. Eesti lugu meeldis samuti – ja Hansapanga lugu eriti. Siis vaatas ta ettevõtte väärtust – umbes 40 miljonit dollarit – ja ütles ei. Fondi reeglid keelasid nimelt investeerida ettevõtetesse, mille turuväärtus jäi alla 50 miljoni dollari.
Maailma parim lugu ei loe, kui sa oled institutsionaalse investori jaoks liiga väike.
Usun teadvat, millest räägin. Olen seda turgu koos teiste ettevõtjate ja pankuritega ise ehitanud. Olin 1995. aastal Tallinna börsi asutajate hulgas. Börs avas kauplemise 31. mail 1996 ning aastatel 1998–2004 kuulusin ma selle noteerimiskomiteesse.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Investorid vaatavad tehisarubuumi tõttu praegu peamiselt USA poole, kuid LHV portfellihaldur Kaius Kiivramehe hinnangul võib järgmine suurem võimalus peituda hoopis Euroopas, täpsemalt andmekeskustes ja elektrifitseerimisega seotud ettevõtetes.
Läti tee-ehitus- ja taristuhooldusfirma LAU Infra Grupa aktsiatega hakati neljapäeval kauplema Nasdaq Balti põhinimekirjas. Ametlikult on ettevõtte aktsiad noteeritud Riia börsil lühinime IGR1R all.
President Alar Karis külastas täna Tallinna börsi, kus ta kutsus üles inimesi julgemalt investeerima ning avaldas toetust riigiettevõtete börsile viimisele. Riigipea märkis Äripäevale, et finantstarkus peaks olema hariduses olulisel kohal.
Paljud ettevõtted seisavad silmitsi sama küsimusega: kuidas korraldada nutikamalt tööetappe, mis nõuavad täpsust, järjepidevust ja aega, kuid ei kuulu ettevõtte põhitegevuse hulka? Olgu selleks toodete komplekteerimine, detailide kokkupanek, pakendamine, sorteerimine või muud käelised tööd. SA Hea Hoog aitab ettevõtetel selliseid tööetappe usaldusväärselt korraldada, ühendades praktilise tootmispartnerluse ja sotsiaalse mõju.