Vitsur: hakkame säästma

Piibli järgi pani vaarao Joosepi selgituse kohaselt  headel aastatel saagist kümnendiku kõrvale ja tänu sellele suutis Egiptus lahjad aastad edukalt üle elada. Aga miks suutis vaarao oma ressurssidega kolm tuhat aastat tagasi edukalt manööverdada, aga meie nüüd mitte? Paraku pole maailma senine kogemus teise samba pensionifondidega nii hea, kui piiblist lugeda võib.

OECD pensionitiimi värskest analüüsist järeldub, et Joosep oli realistlikum visionäär kui paljud maailma teist pensionisammast kavandanud strateegid. OECD meeskonna analüüs näitas, et  riskide maandamiseks tuleb tallele panna just kümme protsenti, nagu Joosep soovitas, aga mitte kuus, nagu näiteks meie teeme.

Kui inimene paneb kõrvale (II sambasse) kahekümne aasta jooksul 5% sissetulekust, siis on tal üksnes 2,6%ne tõenäosus endale senisest sissetulekust 30%ni ulatuv sissetulek kindlustada; 70% suuruse sissetuleku saamise tõenäosus jääb aga nulli lähedale.  Kui aga inimene paneks kogu normaalse tööaja, s.o 40 aastat, raha tallele ja säästaks 5% asemel 10%, nagu Joosep soovitas, siis oleks senisest 30% suuruse sissetuleku saamise tõenäosuseks 91,7% ja 70% suurusel 52,8%.  See tähendab, et asjal oleks juba jumet.

Ka ei tohiks praeguselt 2+4% süsteemilt 3+6% üleminek erilisi üllatusi või probleeme endaga kaasa tuua, kuivõrd kriisi vaegmaksete korvamiseks hakatakse seda niikuinii mingis ulatuses rakendama. Seepärast oleks otstarbekohane lubada kõigil teise samba osalistel minna soovi korral üle 3+6 skeemile.

PIkemalt loe tänasest Äripäevast.