• OMX Baltic−0,26%311,98
  • OMX Riga0,11%910,73
  • OMX Tallinn−0,33%2 116,05
  • OMX Vilnius0,1%1 506,34
  • S&P 500−1,01%7 457,69
  • DOW 30−0,77%52 146,42
  • Nasdaq −1,4%25 520,24
  • FTSE 1000,27%10 600,37
  • Nikkei 225−4,03%64 141,12
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%89,38
  • OMX Baltic−0,26%311,98
  • OMX Riga0,11%910,73
  • OMX Tallinn−0,33%2 116,05
  • OMX Vilnius0,1%1 506,34
  • S&P 500−1,01%7 457,69
  • DOW 30−0,77%52 146,42
  • Nasdaq −1,4%25 520,24
  • FTSE 1000,27%10 600,37
  • Nikkei 225−4,03%64 141,12
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%89,38
Väide, et suuremate ettevõtete toetamine ei anna efekti, on paljad sõnad, sest Ettevõtluse arendamise Sihtasutus (EAS) ei ole suutnud näidata ühtegi toetuste efektiivsuse mõõtmise metoodikat, kirjutab Krimelte juht Jaan Puusaag.
Nn suurettevõtted on tõestanud oma ärimudeli toimimist, sest muidu ei oleks nad seal, kus nad on. Keskendudes ainult n-ö äriplaanipõhisele toetamisele tähendab, et toetuste määramise ebaõnnestumine suureneb veelgi. Eriti kui toetusega ei käi kaasas omafinantseerimise kohustust piisaval määral.
Miks peaks toetama ettevõtteid, kes saavad ise hakkama ja maksavad ka dividende? Krimelte sai 2011 EASi toetust umbes 500 000 eurot. Et seda saada, pidi Krimelte ise investeerima 750 000 EUR (proportsioon 40:60). Võib kindel olla, et ettevõte, kes peab sellise summa välja käima, kaalub väga põhjalikult investeeringu tasuvust. Oluline ei ole siin toetuse suurus, vaid investeeringu õnnestumine. Kogu kava ja tegevus mõeldakse väga põhjalikult läbi, mis iseenesest on juba väärtus.
Ettevõte, millel on mitu osanikku, on alati valikute ees, kui palju investeerida, kui palju maksta dividende. Olukorras, kus ettevõttel on võimalus toetusega efektiivsust oluliselt suurendada, on juhtkonnal kindlasti palju lihtsam veenda osanikke valima dividendide asemel investeerimise. Kui investeeringu tagajärjel on kasum suurenenud, siis on võime maksta dividende veelgi suurem ja dividendide tulumaksu kaudu saab riik raha tagasi, see on väga konkreetselt mõõdetav. Riigi seisukohalt ongi oluline, kuidas tõugata ettevõtteid rohkem investeerima.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.07.26, 11:01
Mida räägivad marjaletid Eesti tarbija kohta 2026. aastal?
Viimased aastad on muutnud Eesti tarbija ostukäitumist rohkem, kui esmapilgul paistab. Inflatsioon, elukalliduse kasv ja üldine majanduslik ebakindlus on pannud inimesi oma oste hoolikamalt läbi mõtlema. Ka No Bananas näeb seda iga päev.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

72.1%
14.4%
13.5%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele