Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti arveldused peaks SEPAst puutumata jääma
Eesti pangaklientide jaoks ei sisalda euroala maksesüsteem SEPA riigisiseste arvelduste puhul positiivseid momente, kirjutab majandusteadlane Olev Raudsepp. Asjakohased ametnikud peaksid eitama ja eirama SEPA direktiivi täitmist Eestis riigisiseste arvelduste korraldamisel. Täna puudub mõistlik põhjendus uuele maksesüsteemile ülemineku vajalikkuse kohta.
SEPA (Single Euro Payments Area) rakendamisel on eesmärgiks defineeritud võimalus korraldada arveldusi eurodes ühtsetel põhialustel ja tingimustel nii riikidevaheliselt kui ka riigisiseselt. Kuigi SEPA eesmärgid pannakse paika üleeuroopalisel tasandil, siis tee SEPAni jõudmisel on iga riigi enda otsustada, sest riikide maksesüsteemide tase on erinev ja kõigile sobivat skeemi on raske koostada.
Riikidevahelise arveldamise süsteem on Eesti pankades praktiliselt rakendunud. Eesti Panga (EP) juhendamisel soovitakse nüüd aga vastuvaidlematult rakendada SEPAt ka riigisiseselt, mis halvendab oluliselt arvelduste kiirust. Järsult kasvab maksete tähtaegadest mittekinnipidamisega seotud klientide arv. See toob omakorda kaasa põhjendamatuid arusaamatusi maksjate ja maksesaajate vahel. Seejuures pole EP määratlenud kriteeriume ülemineku vajalikkuse õigustamiseks. Eurodirektiivide kinnisilmne ja mõtestamata täitmine on aga ajast ja arust.
Tundub, et arvelduste puhul soovitakse luua analoogset siseriiklikku süsteemi, mida Eesti Post on rakendanud, et kogu korrespondents liigub läbi keskuse Tallinnas. Selline tsentraliseerimine alandab oluliselt teenuse efektiivsust ja käibekiirust. SEPA süsteemi rakendamine riigisisestes arveldustes tingib aga rahaliste vahendite liikumise koguni läbi Euroopa Keskpanga.
Majandusteadlase Olev Raudsepa ettepaneku kohta jätta euroala maksesüsteem SEPA Eestis riigisiseste arvelduste korraldamisel rakendamata saab lähemalt lugeda tänase Äripäeva paberlehest.
Seotud lood
Pangaliitu esindav Swedbanki arveldustoodete divisjoni direktor Olavi Lepp nentis tänasel pressibriifingul, et väikeettevõtete olukord SEPA-le üleminekul pole päris selge.
Kohalike IT-arendajate sõnul pole majandustarkvaras märkimisväärseid muudatusi teha, arendustööd on graafikus ja klientidel ei ole paanikaks põhjust.
Võlakirju saab märkida 14. augustini
Lords LB Asset Management’i hallatav investeerimisühing Tewox alustab 10 miljoni euro mahus võlakirjade avalikku pakkumist. 220 miljoni euro suurust kaubanduskinnisvara portfelli haldav äriühing pakub Baltimaade investoritele 8% aastatootlust (intressi), võlakirjade märkimine kestab kuni 14. augustini.
Enimloetud
1
4
Hispaania investor suurendas osalust
Viimased uudised
Peaaegu kõik migrandid on Ceutast tagasi pöördunud
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Ehitusel saab tööd pea 200 inimest
Hispaania investor suurendas osalust
Ehitusel saab tööd pea 200 inimest
Hispaania investor suurendas osalust
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud ettevõtte kommentaar
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud ettevõtte kommentaar
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Hispaania investor suurendas osalust
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele