Aktiivsel turul tasub soovitud korter ostu eel broneerida

Kiiresti muutuval kinnisvaraturul võib müük olla seotud riskiga, et kinnis­asja turu­hind muutub või ostja loobub mingil põhjusel ostust. Seetõttu lepitakse reeglina kokku, et ostja maksab riski maandamise eesmärgil müüjale broneerimistasu.Siiski sõltub broneerimislepingu sõlmimise vajadus eelkõige turukonjunktuurist. Kindlasti tuleks broneerimis­lepingu sõlmimisele mõelda olukorras, kus pakkumisi on vähe ja ostjaid palju. Selline olukord on praegu Tallinna korteriturul. Broneerimis­leping seob ostjat ja müüjat eelkõige moraalselt ja annab broneerimistasu maksnud ostjale ostu eesõiguse.

Broneerimislepingu sõlmimiseks ei ole aga erilist põhjust, kui pakkumisi on palju ja turg on loid. Sellisel juhul on oht soovitud asjast ilma jääda üsna väike, mistõttu lisariskide võtmine ei ole õigustatud. Kellele ja millises ulatuses broneerimistasu maksta, on läbirääkimiste küsimus. Kuna broneerimistasuga maandatakse müüja riske, sõltub summa eelkõige broneerimistähtajast.

Mida pikemaks ajaks broneerida soovitakse, seda suuremat tasu tuleb ka maksta. Broneerimistasude summad algavad Tallinnas enamasti 1000 eurost ja küündivad kuni 5%ni müügihinnast. Broneerimistasu makstakse kokkuleppel kas kinnisvara müüjale, hoiustatakse tehingut vahendavas kinnisvara­büroos või kantakse notari deposiitkontole. Raha notari deposiitkontole kandmine on ostja jaoks selgelt kõige turvalisem lahendus, kuid see nõuab ostjalt lisakulutusi.

Kinnisvaratehingu puhul tuleks fookusesse seada eesmärk tehing rahulikult ja ilma konfliktideta lõpuni viia. Seda nii kinnisvara müüja, ostja kui ka tehingut vahendava maakleri seisukohalt.