Ain Kuusik: EL – kvaliteedimärk äriilmas

Liitumine on kindlasti kaasa toonud rohkem positiivset ning lihtsustanud mitmeid protsesse ettevõtluses. Saame tuua näiteid mitmetest edukatest eksportivatest Eesti ettevõtetest. Võime ka esile tõsta välisturgude esindajaid, kes on teinud märgatavaid investeeringuid siinse turu arengusse.

Meie varem tehtud poliitiliselt valed otsused idanaabrite suunal ja SRÜ riikidega suhtlemisel on küll tekitanud probleeme, kuid nende soov investeerida meie majandusse kui stabiilsemasse Euroopa Liidu tsooni on oluline ning viitab koostöö edenemisele. Ärimaailmas on euroliitu kuulumisel omaette tähendus – see suurendab ühtse ELi tootemärgi näol usaldusväärsust nii liikmesriikide seas kui ka Ameerika ja Aasia turgudel. Lisaks on ka ühine valuuta, hangete lihtsustumine, ühtsed seadused jms aidanud kaasa piiriülese tegevuse kasvule.

Ühest küljest lihtsustavad ühtsed turureeglid ettevõtlusvabadust ja annavad nii tarbijale kui ka ettevõtjale eelise, samas seavad ka teatud piirangud ning loovad piiriülese vaba kaupade liikumise näol soodsa pinnase maksupettusteks. Mitmed kütusekäitlejatele kehtestatud sätted on aidanud kütuseturgu pisut korrastada, kuid tänaseks on pettuste hulk taas kasvama hakanud. Seda tõendab maksuameti hinnang, mille põhjal on kütuseturul poole aastaga maksmata jäänud käibemaksu suurus 4,6 miljonit eurot kuus.

Turukonkurentsi säilitamiseks on vajalik rangem järelevalve, kuid tulevik paistab helgem:  turuolukord kohandub tasapisi ja ühiselt tegeletakse maksude kaitse ning ausa konkurentsi osakaalu suurendamisega.Tänased saavutused peaksid olema suuresti kustutanud ka euroskeptikute kahtlused. Rahvahääletusel sündinud enamuse otsus seljatas nõukogude režiimi tumeda varjundi ning andis Eesti majandusele ning ettevõtlusele võimaluse edasiminekuks. Päris kindlasti oli ühe väikese majandusruumi nagu Eesti jaoks liitumine oluline samm edasi.