Investor Toomas: Harju Elekter otsib särtsu väljastpoolt Eestit

Allikmäe sõnul on Harju Elektri käive Eestist vähenenud ning seetõttu on ettevõte pööranud sihiku piiri taha. „Eesti turg moodustab tagasihoidlikud 20 protsenti, põhisüüdlane selles on Eesti Energia, kes ei soovi investeerida ning ega me ka sinna midagi parata saa,“ rääkis Allikmäe.

Pilk Skandinaaviasse

„Kui Eesti turu osakaal vajub alla 10 protsendi, tuleb peakorter Soome viia,“ naljatles Allikmäe, viidates sellele, et juba praegu moodustab Soome osakaal Harju Elektris üle 60 protsendi. Praegu töötab Harju Elektriga seotud firmade heaks Soomes 110-115 inimest ning Allikmäe sõnul läheb neil seal hoolimata kõrgetest tööjõukuludest hästi.

Lisaks on Harju Elekter investeerinud Helsingi börsil noteeritud PKC Groupi. „Võiksime seal oma osalust ka vähendada, kuid oleme teinud strateegilise otsuse, et vahetame sealse investeeringu ainult hea tööstusinvesteeringu vastu,“ märkis Allikmäe.

Samuti vaadatakse pärast 2014. aastal sealse tütarettevõtte sulgemist taas Rootsi poole. „Seal on palgakulud kõrged ja toona ei suutnud me oma tütarettevõtet administreerida,“ selgitas Allikmäe. „Täna aga kasutame otsemüüki ja oleme iga aastaga müüginumbreid kahekordistanud – paljudes hangetes oleme oodatud ja kutsutud partnerid,“ rõõmustas ettevõtte juht.

Lisaks otsitakse pidevalt uusi ülevõtmisvõimalusi ning mõeldakse nii Taani, Läti, Saksamaa kui Poola turule. „Täna pean kahetsusega tunnistama, et tihti maksavad need ettevõtted, keda tahame üle võtta, liiga palju, kuid neil, kes meilt ülevõtmist ootavad, pole meie jaoks väärtust,“ selgitas Allikmäe. „Taanis aga äri vaikselt susiseb,“ oli ta optimistlik.

Võitlus sisenemisbarjääridega

Allikmäe tõi välja, et kuigi Rootsi turul soovitakse tegutsemist laiendada, tuleb arvestada sealsete eripäradega. „Tegemist on palju konservatiivsema turuga kui on Soome,“ kirjeldas Harju Elektri juht olusid.

Harju Elektri juhi sõnul on Rootsis 175 000 alajaama ning igaühe elutsükkel umbes 35-40 aastat. „Rootsi turumaht on umbes 5000 alajaama aastas ning meie võitleme 1200-1500 pärast,“ ütles Allikmäe. „Rootsis kellestki parem olemine ning hangete võitmine eeldab, et pakud head hinda ja kompromissitut kvaliteeti,“ lisas ta.

Samuti rääkis Allikmäe, et Soomes võetakse uus tulija kiiremini omaks kui Rootsis. „Rootslastel on mõtlemine, et kuidas ma välismaalase käest odavamalt ostan, kui naaberküla svensson, kellega mina pühapäeviti golfi mängin ja kelle naisega mu naine koos tikib, pakub sama teenust,“ sõnas Allikmäe. Siiski on takistusi ka Soome sisenemisel, näiteks tuleb rääkida kohalikku keelt ning seetõttu kasutatakse seal müügitööks tihti kohalikke. „Neid võetakse ka kiiremini omaks,“ oli Allikmäe veendunud.

Olen äraootav

Mina oma portfelli veel Harju Elektri aktsiaid ei lisa, sest ettevõtte kasv on viimastel aastatel küllaltki volatiilne. Samuti pole selle turuväärtus soovitud mahus kasvanud. Samas hoian toimuval silma peal ega välista, et võin kunagi tulevikus sellele investeeringule mõelda.