Kallas, võtke Reformierakond tagasi!

Eesti endine peaminister ja tippeuroametnik Siim Kallas ütles hiljuti intervjuus Äripäevale, et tahab aktiivselt poliitikas edasi tegutseda, ent mõtleb täpsemalt, kuidas. Sisuliselt peaks laual olema veel kolm varianti – minna kaasa ­Reformierakonna praeguse poliitika ja juhtidega, haarata ise initsiatiiv erakonna sees või luua uus erakond.

Äripäeva toimetuse meelest võiks Siim Kallas võtta Reformierakonnas initsiatiivi enda kätte tagasi ja saada taas partei juhiks. Tunnistame endile, et sellise eesmärgi saavutamine on Kallasel raske, kuid ta liigub õiges suunas.

Presidendivalimistel ütles Siim Kallas pärast valimiskogu tulemusi, et on pettunud. Mitte niivõrd selle pärast, et ei saanud presidendiks, vaid kuidas tulemus saavutati. Kuid vaatamata sellele, et Kallas ei saanud riigipeaks, ei taha mees poliitikast lahkuda. Loetud nädalad tagasi 68aastaseks saanud Kallas on Reformierakonna asutajana tahtmist täis. Ja ta leiaks soovi korral ka nimekaid toetajaid.

Elukutselised poliitikud

Kuid vaatamata tahtmisele ja toetajaskonnale peaks Kallas lööma võimult praegused juhid, eesotsas erakonna esimehe ja peaministri Taavi Rõivasega. See pole nii lihtne, kuna võimul on inimesed, kellel pole taganemisteed.

Rõivas esindab noorte professionaalsete poliitikute põlvkonda, kelle lõviosa karjäärist sisustabki poliitikuks olemine ja võimul püsimine. Kui ei oleks võimu, siis oleks raske leida alternatiivi. Seetõttu hoiabki praegune poliiteliit kümne küünega toolist kinni. Maksku mis maksab.

Reformierakonna sisemine võimuvõitlus on kestnud aastaid ega jahtu veel niipea. Vastanduvad leerid moodustavad peamiselt Rain Rosimannuse mõttekaaslased ja Siim Kallase toetajad. Kuigi Kallas enda sõnul pole Rosimannusega tülis, tahab kumbki erakonda juhtida omamoodi.

Kallase avaldusele, et ta kaalub ka uue erakonna loomist, reageerisid Reformierakonna liikmed vastulöögiga. Erakonnakaaslane ja riigikogu liige Remo Holsmer nimetas Kallase öeldut inetuks ja Reformierakonna peasekretär lisas õli tulle pressiteatega, et kibestunud Kallas peaks aja maha võtma. Argumenteeritud vastuste asemel on pigem eelistatud emotsioone, mis kinnitavad erakonnasisest heitlust, mitte mõistuspärast arutelu või erakonnalist ühtsust. Sõnasõda näitab, et Kallase öeldu mõjub valusalt.

Omasid maha ei jäta

Vaadates Kallase mitut katset tulla tagasi suurde poliitikasse, jääb tõenäosus, et mees lepib Reformierakonna praeguse suunaga ja n-ö loksub lihtsalt kaasa, väikeseks. Erakonna asutajana tunneb Kallas, et ei taha jätta mõttekaaslasi ega neid tuhandeid inimesi, kes on praegu erakonna liikmed. End keevaliseks ja energiliseks tegutsejaks nimetaval Kallasel on raske lasta lahti parteist, mida on ise ehitanud.

Keeruline on Kallasel hakata looma ka uut parteid, kuna see tähendaks praeguse võimuerakonna lõhestamist. Uue erakonna tekkega väheneks ühest küljest Reformierakonna juhtroll, ent samas ei suudaks uus partei hakata veel niipea mängima kaasa n-ö suures mängus. Vaatamata Kallase elujõulisusele peab ka tema tunnistama, et vanus paneb piirid – tipptasemel poliitikat ta väga kaua ei jõua enam teha.

Siim Kallasel saab koduerakonnas võimu taashaaramine olema äärmiselt keeruline, kuid tundub praeguseid valikuid arvestades parim lahendus.