Õnnetu Edgar Savisaar

Rahahäda

Ilmekas näide on kolmapäevases Postimehes kirjeldatud juhtum, kus Savisaar ja erakonna toonane finantssekretär Kalev Kallo soovisid 2014. aastal Ühtselt Venemaalt varjatud annetust, saamaks lisaraha Keskerakonna parlamendivalimiste kampaaniasse, kuid neil ilmselt puudusid isiklikud kontaktid, mistõttu kaasati afääri kirju taustaga ja kõrges eas Stanislav Alter. Katteta lubadusi jaganud Alteri kaudu ei saadud aga sentigi.

Teisisõnu, kui Postimees tõi välja, et Savisaar ajab endiselt asja Ühtse Venemaaga, siis tegelikult selgub artiklist hoopis vastupidine. Savisaarel pole otsekontakte, sidemeid ega mõju Venemaal, mistõttu on ta justkui meeleheites nõus minema kaasa aferistide pakkumistega.

Viimast tõendavad mitu teist fakti. Nii käis samal ajal Kalev Kallo raha nuiamas ka näiteks Lätis. Eesti Päevalehe käes olevast materjalist selgub, et 2014. aasta detsembris kohtus Keskerakonna finantssekretär Kalev Kallo kellegi lätlase Raimondiga Meritoni hotelli kohvikus Mademoiselle. Nimetatud kontakti olla talle soovitatud Krediidipangast.

Ta rääkis Raimondile, et erakonnal on vanalinnas maja, mis on hinnatud 2 030 000 euro peale. Pangad aga poliitilistele parteidele laenu ei anna. Lätlase abiga soovisid tandem Savisaar ja Kallo vormistata miljoni euro suuruse laenu ligi kaheks aastaks. Ka need kõnelused jäid tulemuseta. Laenu manguti ka Eesti rikkamate etteotsa mahtuvalt Hillar Tederilt ja kauaaegselt meediapartnerilt, reklaami­ärimees Paavo Pettailt. Siis sündis ka ilmselt plaan pantida erakonna Toompeal asuv kontor ning väljastada garantiikirjad. Kõik teised teed olid lihtsalt suletud.

Kasvav nälg

Kui selgeks sai, et Savisaare kohta on algatatud kriminaaluurimine, tema probleemid, mõju ja kontaktid aina vähenesid samal ajal, kui rahanälg üha kasvas. Nii oli Savisaar sunnitud enda tarbeks võtma hiljuti ka uusi laene oma lähedastelt. Majandushuvide deklaratsioonist selgub, et Savisaar võttis hiljuti uusi laene Põhja-Tallinna linnaosa vanemaks saanud Raimond Kaljulaidilt ning oma kunagiselt nõunikult Oleg Harlamovilt kokku 85 000 euro ulatuses.

Just see osa kriminaaltoimikust, ja mitte detailid tervise- või seksuaalelust, ongi probleemi tuum. Pealtnäha võibki paista, et 650 miljonit eurot aasta ning maa­kasutus- ja ehituslube väljastava Eesti majandusmootori Tallinna linnapea on mõjukas. Lähemal vaatlusel selgub aga, et avalikkust teenima valitud, kuid varjatud rahastamist saav või küsiv linnapea muutub kellegi teise hüpiknukuks.

Kui hüpiknuku niidid läbi lõigata, kukub ta jõuetult kokku.