Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Linnahalli häbiplekk ootab pühkimist
Võtkem nüüd ometi kätte ja tehkem lõpuks linnahalli ala korda nii, et selle üle saaks uhkust, mitte häbi tunda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Linn ja riik on võtnud nõuks koostöös rajada Tallinna linnahalli konverentsikeskus ja kontserdisaalid. Sel nädalal peaks valitsus arutama kultuuriminister Tõnis Lukase plaani kolida linnahalli ka rahvusooper ja ERSO, mis läheb maksma 160–170 miljonit eurot. See on ju tore, aga kurb on, et arengut pole ammu näha. Linn on endiselt merele avamata, rannapromenaadi ei paista kuskilt ja linnahalli küljest kukub kivilahmakaid. Mittemidagitegemine oleks justkui põhjendatud sellega, et Euroopa Komisjonilt pole saadud riigiabi luba.
Interaktiivne kaart näitab, millised oleksid võimalikud kohad Eestisse kavandatava konverentsikeskuse jaoks ning mille poolest Linnahalli kallis päästeplaan teistest erineb.
Tallinna linnavalitsus vabastas tagasiulatuvalt 10. juunist ametist Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Anu Hallik-Jürgensteini, et ta saaks asuda juhtima Tallinna Linnahalli, teatas Raepress.
Paljud ettevõtted seisavad silmitsi sama küsimusega: kuidas korraldada nutikamalt tööetappe, mis nõuavad täpsust, järjepidevust ja aega, kuid ei kuulu ettevõtte põhitegevuse hulka? Olgu selleks toodete komplekteerimine, detailide kokkupanek, pakendamine, sorteerimine või muud käelised tööd. SA Hea Hoog aitab ettevõtetel selliseid tööetappe usaldusväärselt korraldada, ühendades praktilise tootmispartnerluse ja sotsiaalse mõju.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.