Arvamus: riigiarhitekti institutsioon kaitseks ruumi reostuse eest

Riigi kasutuses olevad vahendid, millega mõjutada konkreetseid arendusprojekte nii, et need arvestaksid riiklikult väärtustatud ruumilise planeerimise ja arhitektuuri põhimõtteid, on ebaefektiivsed. Et ruumi planeerimine oleks tõhusam ja selgem, oleks otstarbekas luua riigiarhitekti institutsioon, mis koosneb sarnaselt õiguskantsleriga riigiarhitektist endast ja tema kantseleist.

Riigiarhitekti institutsiooni loomise põhieesmärgiks peaks olema tervikliku ja jätkusuutliku keskkonna edendamine. Konkreetsemalt võiks võimalike põhiülesannetena nimetada riigi arhitektuuripoliitika elluviimist, riigiasutuste nõustamist planeerimise ja arhitektuuri alal, ruumilises planeerimises osalemist nii riiklikul kuid ka kohalikul tasandil, õigusloomes osalemist, planeerimist ja arhitektuurialase informatsiooni koondamist, sellekohast teavitustegevust ja kvaliteetarhitektuuri edendamist.

Riigiarhitekti tegevust reguleerivad õigusnormid võiksid paikneda eeskätt ruumilist planeerimist ja ehitamist käsitlevates õigusaktides. Vabariigi valitsuse koalitsioonilepingus on riigiarhitekti idee esitletud järgmiselt „Arukam haldus: ehitus- ja planeerimistegevuse seadustiku loomise käigus kaalume riigiarhitekti ametikoha loomist ning planeerimistegevuse viimist keskkonna- või majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse“. Arukalt sisustatud ruum, mis leiaks tasakaalu äriliste ja esteetiliste eesmärkide vahel, võiks olla riigiarhitekti ülim eesmärk.