- OMX Baltic0,39%315,44
- OMX Riga−0,14%928,57
- OMX Tallinn0,14%2 158,37
- OMX Vilnius0,38%1 506,88
- S&P 5001,93%7 747,41
- DOW 301,88%54 176,56
- Nasdaq 2,74%26 624,16
- FTSE 1000,2%10 879,38
- Nikkei 2250,32%63 957,53
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,97
- OMX Baltic0,39%315,44
- OMX Riga−0,14%928,57
- OMX Tallinn0,14%2 158,37
- OMX Vilnius0,38%1 506,88
- S&P 5001,93%7 747,41
- DOW 301,88%54 176,56
- Nasdaq 2,74%26 624,16
- FTSE 1000,2%10 879,38
- Nikkei 2250,32%63 957,53
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,97
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Milleks meile fiskaalleping?
Fiskaalleping ei ole imerohi, see ei välista valetamist, õiguskorra muudatusi vmt ega lahenda ka tänast kriisi, küll aga vähendab kriisi kordumise tõenäosust, kirjutab riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Juhan Lepassaar.
Nõue hoida eelarveid struktuurses tasakaalus kogu aeg olnud stabiilsus- ja kasvupakti rakendusreeglite üheks osaks. Seda mõtet on Eesti valitsused järginud, seega toetab Eesti ka selle põhimõtte tõhusamat rakendamist. Kahjuks on enamik Euroopa Liidu liikmesriike sellele nõudele tükk aega läbi sõrmede vaadanud.
Rahvusvahelise poliitika toimimise keskmes on küsimus, kuidas tagada, et kokkulepetele järgneb lubatud tegevus. Idealistlik koolkond usub, et leppepõhine maailm on pikas perspektiivis kasulik kõigile pooltele. Sestap teevad pooled ka kõik endast oleneva, et kokkulepetest kinni pidada.
Reaalpoliitika tunneb vaid üht lahendust – sundi. Selle mõttesuuna kohaselt ei hakanud printsiip pacta sunt servanda Roomas toimima mitte seetõttu, et nii oli pooltele kõige kasulikum, vaid eelkõige seetõttu, et selle taga oli impeeriumi võimu- ja sunniaparaat, mis teisiti toimijaid karistas.
Euroopa Liit ei ole Rooma impeerium. Tema sunnimehhanismid on piiratud. Ka reformitud ja uuendatud stabiilsus- ja kasvupakti rakendamine sõltub lõppkokkuvõttes liikmesriikide tahtest. Isegi kui rikkuja enda tahe kõrvale jäta, siis kes see ikka tahaks naabriga tülli minna tema sanktsioneerimise poolt olles? Ehk on tema solidaarsust tulevikus vaja enda murede lahendamiseks.
Sestap töötab meile muidu nii oluline „EL kambavaim“ reeglitest kinnipidamisele vastu. Samas on riikide enda sisemised süsteemid üles ehitatud demokraatlikule sunnile, mis tagab kokkulepetest kinnipidamise. Riikide hierarhiline õiguskord tagab selle, et riik ei toimi vastuolus iseenda aluspõhimõtetega.
Fiskaallepingu eesmärk ongi viia struktuurse tasakaalu nõue sisse riikide siseriiklikesse aluspõhimõtetesse. Lepinguga ei sätestataks mitte üksnes printsiip, vaid ka korrektsioonimehhanism, mis rakenduks juhul, kui reeglist on üle astutud. Riikide enda õiguskord oleks tagatiseks, et sellest reeglist ka kinni peetaks. Samuti sätestataks selle reegli rakendamise järelevalve kord.
Siin on oluline Euroopa Kohtu roll ja riikide lubadus mitte hääletada vastu komisjoni soovitustele ülemärase eelarvedefitsiidi menetluse rakendamisel.Fiskaalleping muudaks raskemaks euro stabiilsust tagavate reeglite poliitilise õgvendamise ja sellisena on see vajalik samm finantsdistsipliini pikaajaliseks tagamiseks euroalal.
Seotud lood
Tšehhi peaminister teatas esmaspäeval, et valitsus alustab ettevalmistusi Euroopa Liidu fiskaalleppe allkirjastamiseks, mis kujutab endast eelarvedistsipliini kindlustamist.
Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi sõnul sillutab fiskaalkokkulepe, millega 25 Euroopa Liidu riiki on valmis liituma, teed fiskaalliidule.
Paljud ettevõtted seisavad silmitsi sama küsimusega: kuidas korraldada nutikamalt tööetappe, mis nõuavad täpsust, järjepidevust ja aega, kuid ei kuulu ettevõtte põhitegevuse hulka? Olgu selleks toodete komplekteerimine, detailide kokkupanek, pakendamine, sorteerimine või muud käelised tööd. SA Hea Hoog aitab ettevõtetel selliseid tööetappe usaldusväärselt korraldada, ühendades praktilise tootmispartnerluse ja sotsiaalse mõju.
Enimloetud
1
“Maksuvõlgades ettevõtteid hüljanud poliitikud peaksid olema valijatele ohumärk”
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
“Maksuvõlgades ettevõtteid hüljanud poliitikud peaksid olema valijatele ohumärk”
“Maksuvõlgades ettevõtteid hüljanud poliitikud peaksid olema valijatele ohumärk”
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Lisatud ettevõtte kommentaar
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Lisatud ettevõtte kommentaar
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
“Maksuvõlgades ettevõtteid hüljanud poliitikud peaksid olema valijatele ohumärk”
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele