Euroopat vaktsineeriti uue kriisi vastu

Need ei ole veel tajutavad, sest alles hakkavad jõustuma. Seetõttu tekitavadki hirmu valimiskampaaniad, mille käigus lubatakse heldelt raha jagada või rünnatakse euroopalikke põhiväärtusi. Ent valimiseelsed lubadused on varemgi oluliselt erinenud valimisjärgsest käitumisest.

Eelarvetasakaalu või riigi suure võlakoorma peale vilistavat valitsusjuhti ähvardab trahvikviitung soliidse summaga. Ungari jättis mitu aastat täitmata lubaduse vähendada ülemäärast eelarve puudujääki, seepeale tegi Euroopa Komisjon ettepaneku karistada riiki alates järgmisest aastast ligi 495 miljoni euro suuruse abiraha külmutamisega, kui olukord poole aasta jooksul ei parane. Hispaaniat sunnitakse vähendama eelarve puudujääki täiendavalt 0,5% võrra SKTst. Kui Hispaania seda ei tee, siis äsja alla kirjutatud fiskaalkokkuleppe kohaselt ähvardavad riiki rahatrahv ja sanktsioonid.Kümned miljonid eurooplased on väsinud säästumeetmetest, seetõttu mõeldakse üha rohkem, kuidas kokkuhoiu kõrvalt edendada majanduskasvu ergutavaid meetmeid.

ELi nõrkus on puhuti olnud suutmatus reegleid täita. Lis­saboni strateegia abil pidi EL 2010 saama maailma kõige konkurentsivõimelisemaks majanduseks, see luhtus liikmesriikide soovimatuse tõttu majandust ja sotsiaalsüsteeme jõuliselt reformida. Seetõttu pole imestada, et avalikkust on uus majandusstrateegia EL 2020 seni vähe huvitanud. Selle sihid on: 1) suurendada 20–64aastaste tööhõivet 75%; 2) investeerida teadus- ja arendustegevusse 3% SKTst; 3) vähendada 20% võrra kasvuhoonegaaside heiteid ning suurendada sama palju energiatõhusust; 4) vähendada 10% võrra koolist väljalangemist ning suurendada kõrgharitute arvu 30–34aastaste seas 40%; 5) vähendada 20% võrra vaesuses elavate arvu. Jääb kiuslik küsimus, kas seekord suudavad eurooplased eesmärkidest kinni pidada. Sellele küsimusele vastavad lähiaastad.

Autor: Vilja Kiisler, Hannes Rumm