Euribor jääbki madalaks

Madala intressitaseme põhjustena võib välja tuua nii rahapakkumise suurenemise, võlgade restruktureerimise kui suhteliselt rahuliku olukorra  pankadevahelisel laenuturul. Kommertspangad on saanud kahe LTRO (pankade pikkajalist refinantseerimisprogrammi) raames kokku umbes triljon eurot. Võlakriisi süvenemise korral ei ole välistatud ka kolmas LTRO.

Pankadele odava laenu pakkumine näib hetkel EKP jaoks siiski sobivaim strateegia ja tõenäoliselt kasutatakse seda ka edaspidi. Arvestades eurotsooni majanduse  jätkuvalt nõrka majanduskasvu ja jõudsalt suurenevat tööpuuduse taset, jätab EKP 2012. aastal baasintressi  tõenäoliselt praegusele tasemele ja seda vaatamata  suhteliselt kõrgele inflatsioonitempole. Enne signaali andmist pangapoliitika võimaliku muutmise kohta vajab keskpank aega, et hinnata majanduskeskkonna paranemist ning seda, kas pankade pikaajalise refinantseerimise programmid on olnud tõhusad. Ka pikaajalised intressimäärad on hetkel veel väga madalatel tasemetel, mis jätab riski avatuks võimalikule tõusule pikas perspektiivis.

Euribor on pankadevahelise rahaturu intressimäär ning usalduse vähenemine pankade vahel võib viia Euribori tõusule. Peamised võlaprobleemidega murelapsed on siin Hispaania ja Itaalia, mistõttu on nende võlakirjade tootlused jätkuvalt tõusuteel. Hispaania leidis täiendavaid võimalusi oma eelarve puudujäägi kärpimiskes (tervishoiu, hariduse ja keskvalitsuse kulud),  siiski ei ole turuosalised sama optimistlikud lubatud 5,3 protsendilise defitsiidi saavutatavuses. Kardetakse, et Hispaania ei suuda oma lubadusi täita, vastuvõetud plaanid eelarve kärpimiseks ei ole piisavad ning Hispaania pangad vajavad täiendavaid rahasüste kui olukord majanduses ei parane. 

Euribori edasine dünaamika sõltub eelkõige arengust eurotsooni nn probleemsetes riikides, aga ka EKP finantspoliitilisest otsusest.