Valus küsimus Euroopa Liidule: mis me teeme, kui otse piiri taga inimesed surevad?

“Ega ongi väga raske midagi ette võtta,” kostab Euroopa Parlamendis Identiteedi ja Demokraatia fraktsiooni kuuluv ekrelane Jaak Madison vastuseks küsimusele, kuidas peaks euroopalikest väärtustest jutlustav liit reageerima, kui otse tema välispiiri taga virelevad või lausa surevad lapsed ja naised.

Madison rõhutab Äripäeva raadio saates “Fookuses Euroopa majandus”, et EL ei saa ega suuda kõiki aidata ning ainuüksi sõjapõgenikke on ÜRO andmeil 70 miljoni ringis. Valdavalt Iraagist pärit immigrandid aga sõjapõgenikeks ei kvalifitseeru – Iraagis on küll palju vaesust, kuid siiski turvaline ning Euroopa abiga pakutakse neile inimestele võimalust kodumaale tagasi pöörduda.

“Ma ei taha küll kõlada karmilt, aga lõpuks on see iga inimese enda valik. Kui ta tahab talvel metsas ära külmuda, siis meie kätt ette panna ei saa. Ja me ei saa ka väljapressimisele alluda,” ütleb Madison.

Europarlamendis Uueneva Euroopa fraktsiooni kuuluv reformierakondlane Urmas Paet märgib saates, et olukord oleks sootuks teine, kui Valgevenes käiks sõda, mille eest inimesed soovivad Euroopasse pageda – siis tuleks nad sõjapõgenikena vastu võtta. Ent praegu pole piiri ääres olevate inimeste elu Valgevenes ohus, vaid nendega püütakse Euroopa Liitu rünnata. Lukašenka survele järele andmine pole aga mõeldav.

“Siis ei lendaks lennukeid muljalt maailmast Minskisse mitte enam mõni päevas, vaid mõnikümmend päevas,” on Paet veendunud.

Laiemalt arutletaksegi seekordses saates selle üle, kuidas lahendada immigratsioonikriise nii, et Euroopa jääks ühtseks ja euroopalikud väärtused kaitstuks. Saadet juhib Karl-Eduard Salumäe.