2024. aastast tuleb börsiettevõtetel ning krediidi- ja kindlustusasutustel hakata koostama ja esitama kestlikkuse aruandlust. Järk-järgult laieneb aruandluskohustus järgmistel aastatel rohkemate ettevõteteni.

- Villu Zirnask ja Merili Vares
- Foto: Andres Laanem
Kuigi paljudele ettevõtetele aruandluskohustus rakenduma ei hakkagi, mõjutab CSRD aruandluskohustus läbi partnersuhete ja tarneahelate pea igat Eesti ettevõtet, kuna need ettevõtted, kes peavad aruandlust koostama, vajavad infot oma tarnepartnerite mõju, jalajälje ja muu ESGd puudutava kohta. Niisiis tuleb olla valmis selleks, et tarnepartnerid võivad ESG infot küsima hakata isegi päris pisikestelt ettevõtetelt.
Värskes „Teabevara tunnis“ uurimegi, milleks uut aruandluskohustust vaja on ning millist ja kui palju kasu sellest tõuseb.
Stuudios on PricewaterhouseCoopers Eesti ESG valdkonna juht Merili Vares ja Äripäeva finantsjuhtimise teabevara peatoimetaja Villu Zirnask. Küsivad teabevara juht Heidi Saar ja teabevara projektijuht Eve Noormägi.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Paljud ettevõtted seisavad silmitsi sama küsimusega: kuidas korraldada nutikamalt tööetappe, mis nõuavad täpsust, järjepidevust ja aega, kuid ei kuulu ettevõtte põhitegevuse hulka? Olgu selleks toodete komplekteerimine, detailide kokkupanek, pakendamine, sorteerimine või muud käelised tööd. SA Hea Hoog aitab ettevõtetel selliseid tööetappe usaldusväärselt korraldada, ühendades praktilise tootmispartnerluse ja sotsiaalse mõju.