Venemaa testib jätkuvalt, kui kaugele on valmis minema USA ja Saksamaa Ukraina toetamisel, ütles Äripäeva välisuudiste toimetaja Indrek Lepik.

- Venemaa raketirünnakutes kahju saanud ka näiteks trükikoda Harkivis.
- Foto: Reuters/Scanpix
Lepik rääkis Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis, et kui ühest küljest on Venemaa viimased rünnakud vastus sellele, mida Ukraina tegi Venemaa naftataristu suunas, siis teisalt on see eskalatsioon, püüdes hirmutada neid, kes on kahevahel Ukraina toetamisega. Ta tõi näitena sisuliselt pimedaks lastud Harkivi, mis on tagajärg Ukrainale relvasaadetiste ja abiraha viivitamisel.
Lisaks selgitas Lepik lähemalt, mida on Soome teinud enda julgeoleku suurendamiseks.
Indrek Lepikut intervjueeris Lauri Leet.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Põhjanaabritel täitub sel nädalal esimene aasta NATOs. Sel puhul Äripäevaga vestelnud Soome kaitse- ja välisminister loodavad, et riik ülevalmistub sõjaks, kuid ei näe lähikümnendil Euroopale midagi roosilist.
Eesti idufirmad korraldavad heategevusliku teatejooksu, mis kogub raha Ukraina sõjaväele evakuatsiooniautode soetamiseks.
Tuntud Eesti ettevõtjad käisid Tapa sõjaväelinnakus tankide peal ronimas ja sõduritega lõunat söömas, kuid said kuulata ka loenguid riigikaitsest. Nimelt toimus teist korda spetsiaalselt ettevõtjate jaoks loodud riigikaitsekursus.
USA on kutsunud Ukrainat üles lõpetama rünnakud Venemaa energiainfrastruktuuri vastu, hoiatades, et droonirünnakud võivad tõsta nafta hindu maailmas ja provotseerida kättemaksu, kirjutas Financial Times.
Sisuturunduse saates on külas Levira TV-tootmise osakonna juht Kulno Kägu ning režissöör ja produtsent Kristjan Saar. Juttu tuleb sellest, kuidas valmivad kõrgtasemel spordiülekanded, mida vaataja kodus mugavalt ekraanilt jälgib.