Kui suur kaal võib olla ühel valel sõnal või mõtte vildakal sõnastusel? Kui palju võib see viga maksma minna aga siis, kui see seisab töölepingus mustvalgel?

- Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professor Gaabriel Tavits.
- Foto: Gregory Kõrgesaar
Sageli kasutatakse töölepinguks ettevõttes tüüppõhja, mis pärit ehk viie või kümne aasta tagant. Tegelikult oleks siiski mõistlik töölepingud aeg-ajalt üle vaadata ja neid ajakohastada, korjata välja kõik, mis ei puutu konkreetsesse ametikohta, mis on vastuolus vahepeal uuenenud seadusega, hoolitseda, et iga punkt oleks hoolikalt läbi mõeldud ning selgelt ja üheseltmõistetavalt sõnastatud.
Konverentsil “Palga päev 2023” alapealkirjaga „Mis see maksab“ püüti panna hinnasilt külge ka apsakatele töölepingus. Missugune apsakas missugused kahjud kaasa toob, selgitas kuulajaile Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professor Gaabriel Tavits.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.