Täna jõustusid Eestis töölepingu seaduse muudatused, millega võetakse osaliselt üle Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiivi nõuded.

- Edaspidi peab tööpakkuja avaldama kandideerijale töötasu enne esimest töövestlust kirjalikus vormis.
- Foto: Liis Treimann
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitika osakonna projektijuht Helen Talalaev nimetas
seadusemuudatuse neli tähtsaimat punkti: enne töövestlust peab kandideerijale avaldama kirjalikult palgavahemiku, kandideerijalt ei tohi küsida tema varasemat palka, töötajat ei saa keelata oma palgast rääkida ning mehed ja naised peavad võrdse töö eest saama võrdset palka.
Talalaev tõdes Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et palgaseaduse muudatused aitavad tööandjatel oma palgasüsteemi paremini läbi mõtestada. “Kui palju ma kellele mis põhjustel palka maksan, et see ei oleks niivõrd sõltuv sellest, kui palju inimene küsib palka,” tõi ametnik näite, kuidas ettevõtja võiks seadusemuudatuse mõjul mõelda.
Intervjuus selgitab Talalaev, miks need neli punkti on olulised, mida enam tööandja värbamisel ei tohi teha ning miks värbamine muutub lihtsamaks ja kiiremaks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Küsis Karl-Eduard Salumäe.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tänasest hakkasid kehtima palgainfot puudutavad seadusmuudatused, näiteks peab pakutav palk olema nüüd teada enne töövestlust.
Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiiv toob ettevõtetele peagi uued kohustused ja annab töötajatele rohkem õigusi küsida infot tasu kohta. See tähendab, et paljud organisatsioonid peavad oma tasusüsteemid kriitilise pilguga üle vaatama.
Ericssoni juht Sirli Männiksaar rääkis, et kui palgadirektiiv oleks jõustunud juba juulis nagu plaanitud, oleks ettevõte selleks valmis olnud.
Kristi Saare palgadirektiivi edasilükkamisest: see on ettevõtjatele solvav
Ettevõtjad jälgivad enda sõnul juba praegu palgataset, niisiis ei raputa neid valitsuse ootamatu otsus lükata edasi Euroopa Liidu palkade läbipaistvuse direktiiv. Investori ja rahatarkuse edendaja Kristi Saare sõnul teeb see aga kahju nii töötajatele kui tööandjatele.
Paljud ettevõtted seisavad silmitsi sama küsimusega: kuidas korraldada nutikamalt tööetappe, mis nõuavad täpsust, järjepidevust ja aega, kuid ei kuulu ettevõtte põhitegevuse hulka? Olgu selleks toodete komplekteerimine, detailide kokkupanek, pakendamine, sorteerimine või muud käelised tööd. SA Hea Hoog aitab ettevõtetel selliseid tööetappe usaldusväärselt korraldada, ühendades praktilise tootmispartnerluse ja sotsiaalse mõju.