Olerexi strateegijuht: sõda kasutatakse kütusehinna reguleerimiseks

Švedov rääkis, et sõjategevuse käigus kerkis Ameerika Ühendriigid Saudi-Araabia asemel suurimaks nafta eksportijaks. Seega tagab sõda tema sõnul hiiglaslikud kasumid mitte ainult sõjatööstususele, vaid ka sealsetele nafta- ja gaasisektori ettevõtete omanikele.

“Mida pikemaks sõda venib, seda kasulikum see ka on,” vihjas Švedov sõja lõppemise venimise põhjustele.

Saates tuli jutuks ka Venemaa kütusekriis. Švedovi tõi välja, et kuigi Venemaa keelas diislikütuse ekspordi, on Venemaa toornafta eksport jõudnud Ukraina rünnakute tagajärjel rekordtasemetele, mille tulemusena on ka Vene oligarhide kasumid suurenenud.

“Ilma toornaftat rafineerimata on kütusefirmade kulud väiksemad, aga kasum suurem. Tänu naftatoodete kvaliteeditasemele langetamisele said nad oma tootmiskulusid veelgi vähendada. Lisaks pakkus Vene riik neile ka maksusoodustusi ja finantsabi,” põhjendas Švedovi Vene kütusesektori ootamatult head käekäiku.

Švedov juhtis tähelepanu ka asjaolule, et globaalselt on kütuseturul börsiturg ja füüsiline turg kaks erinevat maailma, mis tähendab, et kui hinnad börsil tõusevad või langevad, ei tähenda see ilmtingimata, et füüsilisel turul toimuvad samad muutused. “Füüsilise turu hinnad baseeruvad platsi noteeringutel, mitte börsil toimuval.”

Futuuridega kauplemine ületab naftatootmist Švedovi sõnul tänasel päeval 30 korda. “Enamus nendest tehingutest kasutatakse oma positsioonide hedgemiseks ehk riskide hajutamiseks,” selgitab ta.

Saates vastas ta ka küsimusele, mis määral on Olerexil ja teistel Eesti kütuse jaemüüjatel hinnarisk maandatud, ning rääkis, kuidas kütusemüüjaid tulid toime märtsis Iraani sõja tagajärjel tekkinud järsu sisseostuhinna tõusuga. Lisaks kirjeldas ta, mis juhtub kütusehinnaga, kui Hormuzi väin avatakse ja Iraani toornafta vabastatakse sanktsioonidest ning mis toimub kütusehinnaga vastupidisel juhul.