Soovitus ettevõtetele: panus heategevusse on kingitus, mis kestab

Arusaadavalt mõjutab majanduslikult hektiline olukord inimeste annetamiskäitumist. Viimase aasta jooksul on heategevuseks raha annetanud 45% Eesti elanikest, selgus Swedbanki ja Heateo SA eestveetud annetuskeskkonna „Ma armastan aidata“ tellitud värskest uuringust. Aasta varem annetas veidi üle poole (50,4%) Eesti inimestest. Iga kolmas vastanu on püsiannetaja ning see näitaja pole aastaga oluliselt muutunud.

Üksikisikute tehtud annetused moodustavad pea 80% kõikidest Eesti vabaühendustele tehtud annetustest, ülejäänud 20% tuleb ettevõtetelt. Maksu- ja Tolliameti statistika näitab, et 2023. aastal annetasid Eesti ettevõtted heategevusele üle 16 miljoni euro, mida on küll ligi kaks korda enam kui viie aasta eest, kuid 11 miljonit vähem kui 2022. aastal. Rahalise annetuse või kingituse tegi ligi 1000 ettevõtet – see on vähem kui 1% kõikidest majanduslikult aktiivsetest äriühingutest. Potentsiaali on kahtlemata palju enamaks. Nimelt saab ettevõte teha tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kantud vabaühingule annetusi piirmäära ulatuses maksuvabalt. Maksuvabad on annetused kuni 3% ulatuses palgafondist või 10% viimase majandusaasta kasumist. Ettevõte saab ise valida kumba piirmäära ta kasutab.

Ettevõtete võimalused kogukonna toetamiseks ei piirdu rahaga. Rahvusvahelise heategevusuuringu World Giving Index värske statistika kohaselt tegi iga viies täiskasvanu Eestis möödunud aastal vabatahtlikku tööd. Siinkohal on tööandjatel voli aidata seda numbrit ülespoole nügida, võimaldades töötajatele tasustatud vaba päeva vabatahtlikuks tegevuseks. Koos kolleegidega mõne heateo tegemine – olgu selleks noortele teadmiste jagamine klassi ees, loomade varjupaigas renoveerimistöödega aitamine või toiduabi jagamine – aitab organisatsioonis suurendada ühtekuuluvustunnet ja tugevdab töötajate sidet ettevõtte väärtustega.

Suurim mõju sünnib aga raha ja aja koostoimel. Meil on hulk n-ö küpses faasis ettevõtteid, kes otsivad üha enam enda väärtuste ja missiooniga kokkukäivaid algatusi, millega lisaks rahalisele toetusele ka strateegiliselt kaasa mõelda. Näiteks Swedbank oli pea 15 aastat tagasi Toidupanga loomise juures, millest praeguseks on kasvanud välja tugev võrgustik, kelle abi jõuab iganädalaselt ligi 20 000 abivajajani. Praegu oleme käivitamas haridusfondi, mille kaudu suuname 10 miljonit eurot üldhariduse kitsaskohtade parandamiseks ning valdkonda edasiviivate algatuste ja organisatsioonide toetamiseks.

Strateegiline partnerlus loob eelduse pikaajaliseks koostööks, andes heategevusorganisatsioonidele stabiilsuse ning ettevõttele võimaluse aidata lahendada olulisi ühiskondlikke väljakutseid. Lisaks rahalisele annetusele saab ettevõte sellise koostöö käigus toetada vabaühendust ka oma teadmiste, oskuste ja kontaktivõrgustikuga. Nii võib näiteks IT-ettevõte aidata arendada heategevusorganisatsioonile uut kodulehte, õigusbüroo pakkuda tasuta nõu seadusloome küsimustes või finantsasutuse ekspert mentordada mõnes arenguprogrammis.

Eestis on taolist koostööd veel suhteliselt vähe arendatud. Siin saavad heategevusorganisatsioonid olla ka ise aktiivsed ning astuda ettevõtetele sammu lähemale, tutvustada oma projekte ja väljakutseid ning luua pikaajalisi partnerlussuhteid.

Ettevõtted võiksid koostööpartneritele ja klientidele planeeritud jõulukingituste eelarveid vaadates küsida endalt, kas on vajalik logoga meeneid või uhkeid puuviljakorve sel (ja ka järgnevatel) aastatel laiali saata. Ehk võiks jõulukingituste summa kuhugi mujale investeerida? Millessegi püsivamasse ja mõjusamasse. Annetades heategevusprojektidesse või luues pikaajalisi partnerlussuhteid heategevusorganisatsioonidega, saab ettevõte mitte ainult aidata kaasa ühiskondlike probleemide lahendamisele, vaid tugevdada ka oma mainet väärtuspõhise tööandja ja partnerina. Ja seda ei asenda ükski ettevõtte logoga kruus või šokolaad.