Kui sissetulek ei ole iga kuu sama suur

Probleem pole niivõrd muutuvates tuludes. Probleem tekib sellest, et paljud kulud on fikseeritud, aga sissetulek mitte. Üür, kommunaalarved, kindlustus: ükski neist ei kohane kahjuks sellega, kui kiire või vaikne sul eelmine kuu oli. Nad tulevad iga kord vastavalt kokkulepitud suurusele ja see lahknevus tekitabki rahalist pinget.

Tihtipeale antakse eelarve pidamiseks sellist nõu, mis eeldab vähemalt enam-vähem stabiilset kuupalka. Jälgi oma kulutusi, sea kulukategooriatele piirid, pane igal kuul kindel summa kõrvale. See kõik on mõistlik, kui tead täpselt, kui palju raha sisse tuleb. Kui aga sissetulek kõigub kuus näiteks 800 ja 2400 euro vahel, on neid nõuandeid palju keerulisem oma eelarves rakendada.

Muutuva sissetulekuga inimeste puhul toimib paremini näiteks madalaima sissetulekupunkti järgi planeerimine. Selle asemel, et kulutada hea või keskmise kuu põhjal, sea oma püsikulud sellisele tasemele, millega saad hakkama ka siis, kui sissetulek on nadi. See, mis paremal kuul üle jääb, võib minna näiteks investeeringutesse või säästupuhvrisse, ees ootavate suuremate kulude katteks või millegi ootamatu jaoks.

Aitab ka see, kui hoiad rahad kuude lõikes lahus ehk näiteks aprillis teenitud raha saad kulutada aprilli arvete ja ostude peale ja ei kuluta järgmise kuu sissetulekuid “ette” ära. Kui sa tead, et järgmisel kuul on sissetulekud kõrgemad, siis võib lihtsasti tekkida tunne, et raha on ju tulemas ja miks mitte siis seda kulutada. See pole aga üldse mõistlik, sest kunagi ei tea, mida tulevik toob: pesumasin läheb katki, klient ei maksa arvet õigeaegselt ära või muud säärast.

Muutuv sissetulek muudab olemasolevate laenukohustuste haldamise keerulisemaks. Kui sul on juba krediidiliin, kodulaen või mõni muu regulaarne tagasimaksekohustus, siis need kohustused ei kao ka aeglasemal kuul kuhugi. Just seetõttu on säästud muutuva sissetulekuga inimeste jaoks olulisemad kui kellegi teise jaoks. Säästupuhver tähendab, et saad need kohustused katta omaenda vahenditest, selle asemel et laenata raha juurde, et olemasoleva laenumaksega toime tulla. Laenu katteks laenu võtmine tekitab lumepalliefekti, mille tulemusena võid kaevata puuduoleva rahaaugu veelgi suuremaks. Sama loogika kehtib ka väiksemate lühiajaliste laenude puhul. Kui sul juba on näiteks SMS-laen, panevad just aeglased kuud eelarvele kõige rohkem survet. Headel kuudel tasub selliste suure intressiga laenude tagasimaksmist prioritiseerida, et seda survet vähendada.

On lihtne tunda end finantsiliselt ebakindlalt isegi siis, kui näiliselt on kõik korras. Aeglane töönädal kutsub esile sama ärevuse, mis päriselt nadi kuu. Selline emotsionaalne reaktsioon on täiesti tavaline, aga tasub luua endale selgem ülevaade sellest, kus sa tegelikult oma rahaasjadega oled, mitte ainult sellest, mida hetkel tunned.

Lihtne jooksev arvestus laekunud ja veel laekuva sissetuleku vahel aitab üllatavalt palju. Mingit keerulist arvepidamist ei ole selleks vaja, piisab ka märkmest telefonis. Finantsteenuste pakkujad nagu Ferratum avaldavad samuti oma blogides juhiseid isiklike rahaasjade haldamise kohta, mida mõned peavad kasulikuks lähtepunktiks oma lähenemise kujundamisel.