Digitaliseerimine on muutnud taristuehituses nii projekteerimist, ehitamist kui ka info liikumist. Paberjooniste ja eraldiseisvate dokumentide asemel kasutatakse üha enam digitaalseid mudeleid ja masinloetavaid andmeid. Nende tegelik väärtus sõltub aga sellest, kuidas uued tööviisid kogu ehitusprotsessi seotakse.

- Skepast & Puhkimi BIM-i innovatsioonijuht Eno Lints, Verston Eesti digitaliseerimise ja BIM-i juht Miina Karafin ning Transpordiameti BIM-i ekspert Hans Keskrand
- Foto: Andres Laanem
Äripäeva raadio saates „Targem taristu“ arutlevad Verston Eesti digitaliseerimise ja BIM-i juht Miina Karafin, Transpordiameti BIM-i ekspert Hans Keskrand ning Skepast & Puhkimi BIM-i innovatsioonijuht Eno Lints, kuidas digitaliseerimine ja ehitusinfo modelleerimine ehk BIM Eesti taristuehitust muudavad.
BIM ei tähenda üksnes kolmemõõtmelist mudelit, vaid andmetega rikastatud ühist infokeskkonda tellijale, projekteerijale ja ehitajale. Hästi toimiva protsessi korral aitab see avastada vigu enne ehitusplatsile jõudmist, parandada projektdokumentatsiooni kvaliteeti ning säästa aega ja raha.
Samas rakendatakse digitaalseid lahendusi sageli vanade dokumentide ja töövõtete kõrval. Nii tajutakse BIM-i lisatööna, kuigi selle eesmärk peaks olema ebavajalike tegevuste vähendamine. Arengut pidurdavad ka ebaselged nõuded, vähene usaldus automaatselt kogutud andmete vastu ning osapoolte erinev arusaam mudeli eesmärgist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Saates käsitletakse olulise õppeprojektina Rail Balticat, mis on tõstnud kogu sektori BIM-i pädevust, kuid näidanud ka varakult kokku lepitud protsesside tähtsust. Kui pole selge, milliseid andmeid vajatakse, kes neid kasutab ja kuidas info osapoolte vahel liigub, võib ka hea tehnoloogiline lahendus muutuda keeruliseks ja töömahukaks.
Saatekülaliste hinnangul peab sektor liikuma nõuetepõhiselt BIM-ilt väärtuspõhise kasutuse suunas. Tehnoloogia ja vajalikud oskused on olemas, kuid järgmine arenguhüpe sõltub eelkõige juhtimisest, koostööst ja valmisolekust tööprotsesse muuta. Juttu tuleb ka tehisintellektist, mis saab aidata inseneridel rutiinseid tegevusi automatiseerida, kuid ei asenda erialast mõtlemist ega vastutust.
Saadet juhib Rasmus Kagge.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Sisuturunduse saates on külas Levira TV-tootmise osakonna juht Kulno Kägu ning režissöör ja produtsent Kristjan Saar. Juttu tuleb sellest, kuidas valmivad kõrgtasemel spordiülekanded, mida vaataja kodus mugavalt ekraanilt jälgib.