Euroopa energiapoliitika on viimaste aastatega oluliselt muutunud. Kui veel mõni aasta tagasi domineerisid aruteludes peamiselt kliima- ja keskkonnaeesmärgid, siis Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas ja sellele järgnenud energiakriisid on toonud keskmesse julgeoleku, konkurentsivõime ja energia taskukohasuse, rääkis Euroopa Parlamendi saadik Jüri Ratas „Energiakooli“ saates.

- Euroopa Parlamendi saadik Jüri Ratas.
- Foto: Alexela
„Ma kindlasti ei väida, et enam ei panda rõhku rohe- või keskkonnateemadele, aga selgelt domineerivad konkurentsivõime, julgeolek ja taskukohasus,“ ütles Ratas.
Kõige selgemalt näeb seda muutust Euroopa loobumises Vene energiast. „See, et Euroopa Liit tervikuna Vene gaasist loobub ja on selle osakaalu juba väga väikeseks viinud, on olnud väga suur julgeolekuvõit kogu Euroopale, ütles Ratas. "Me nägime, et energiaühendused ei ole ainult majandus, vaid neist võib saada ka julgeolekupoliitiline relv, mida agressor kasutab.“
Samas ei kao sõltuvused täielikult. Euroopa sõltub Vene gaasi asemel järjest enam ülemaailmsest LNG-turust ja teistest tarnijatest. Ratase hinnangul muudab riske väiksemaks tarnijate mitmekesisus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti vajab nii ühendusi kui mitmekesist energiatootmist
Euroopa energiapoliitika mõjutab Eestit väga otseselt. Ratas toob näiteks Balti elektrisüsteemi lahtiühendamise Venemaa ja Valgevene võrgust ning ühendamise Mandri-Euroopaga, mille elluviimisel oli Euroopa Liidu rahastusel suur roll. Tema hinnangul peaks Eesti jätkama ühenduste arendamist ja liikuma edasi ka EstLink 3 võimekusega.
Sama oluline on Ratase sõnul see, et Eesti ei panustaks energiatootmises ainult ühele lahendusele. Mida mitmekesisem on energiaportfell, seda paremini suudame toime tulla olukorras, kus mõni energiaallikas või tarnekanal kriisi tõttu ära langeb. „Meie energiamiks, sealhulgas elektrimiks, peaks olema võimalikult laialdane. Me ei saa panna ainult ühte kaarti lauale, et see on tuul või see on päike. Me vajame erinevaid lahendusi,“ ütles Ratas.
Just energiajulgeoleku suurem tähtsus on Ratase hinnangul muutnud ka Euroopa energiapoliitika prioriteete. Kliimaeesmärgid pole tema sõnul kadunud, kuid nende kõrval vaadatakse järjest enam, kuidas tagada Euroopa varustuskindlus ja säilitada ettevõtete konkurentsivõime. „Kui eelmise perioodi märksõnad olid digitaalsus ja kliimapoliitika, siis selle viieaastase perioodi märksõnad on selgelt julgeolek ja majanduse konkurentsivõime,“ võttis Ratas muutuse kokku.
Saatejuht on Brent Pere.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Fondiosakutesse saab investeerida kuni 30. septembrini
Investeeringute haldamise ettevõte Lords LB Asset Management käivitab oma ajaloo esimese fondiosakute avaliku pakkumise. 2.–30. septembrini saavad Leedu ja Eesti investorid investeerida alates 1 eurost uude fondi Baltic Core Property Fund, mis kujundab Läänemere piirkonna riikides rahavoogusid tootva tippklassi ärikinnisvara portfelli. Lätis on mittekutselistele investoritele minimaalne investeeringusumma 100 000 eurot.