Riik sikutab Raplas üürnikke erafirmade käest oma majja
Riigifirma napsas Raplas maksuameti büroo eraettevõtjale kuulunud pinnalt välja ja istutas riigimajja, kus aga maksumaksjal tuleb kontori ruutmeetri eest kõvasti rohkem raha maksta, kuna monopoolsel riigifirmal on rahandusministeeriumiga sõlmitud magus üürileping.
Vastrenoveeritud Rapla riigimaja, kuhu on koondunud riigiasutused.
Foto: Andras Kralla
„See on ebaaus konkurents. Riik suunab oma asutused riigile kuuluva äriühingu pindadele, kus ruutmeetri üürihind on turuhinnast kallim,“ ütleb Raplas ärimaja omava OÜ Rapla Ärimaja juhatuse liige ja üks omanikest Margus Tamberg.
Praegune riiklik kinnisvarapoliitika ei motiveeri otsima odavamaid ega paindlikumaid lahendusi. Sisuliselt monopoolses seisus Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) teenuste kasutamine ei tohiks olla automaatne valik, leiab riigikontroll.
Valitsus toetas eilsel kabinetiistungil riigimajade ehitust täiendavalt 11 miljoni euroga. Kokku on planeeritud 19 riigimaja ehitamiseks maakonnakeskustesse väljaspool Tallinnat ja Tartut 33,9 miljonit eurot aastani 2023.
Sisuturunduse saates on külas Levira TV-tootmise osakonna juht Kulno Kägu ning režissöör ja produtsent Kristjan Saar. Juttu tuleb sellest, kuidas valmivad kõrgtasemel spordiülekanded, mida vaataja kodus mugavalt ekraanilt jälgib.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.