Kaugena tundunud veepuudus on käes ja esimese lahendusena läheb käiku hinnatõus

Eesti on põhjavee poolest tegelikult rikas, lihtsalt vesi on ebaühtlaselt jaotunud, ütleb Eesti põhjaveekomisjoni liige ja hüdrogeoloog Kersti Türk. Kesk- või Lõuna-Eestis on valida mitme põhjaveekihi ja kaevusügavuse vahel, inimesed ja tööstused aga on teadagi kolinud Põhja-Eestisse. Pankrannikul on põhjaveekihte vaid üks ja seda ühtegi kimbutab liiga intensiivse pumpamise korral oht, et soolane vesi pääseb põhjavette.

Kõige paremini teab seda Viimsi valla elanik, nii see, kelle harjumuse pärast muru ja elupuid ööd läbi kasta on kohalikud võimud palunud inimestel mõistusele tulla, kui ka see, kes elab viiendal korrusel, kuhu sellise kastmismaania korral vesi torusid pidi enam jõuda ei taha.

Üha enam teavad veepuuduse probleemist ka kinnisvaraarendajad ja töösturid. Nii nagu pärast Ukraina sõja algust tuli otsida, kust saada gaasi ja elektrit või millega neid asendada, saab järgmiseks oluliseks teemaks vesi, tõdeb Tere ja Farmi piimatööstusi juhtiv Ülo Kivine. Ainult et vett millegagi asendada ei saa.

Esimene abinõu: selleks, et põuastel aegadel eramurajoonid kogu omavalitsuse veesüsteemil hinge kinni ei lööks, tekkis 1. juulist võimalus küsida suure veekasutuse eest kõrgemat hinda.