Juhtide ebakindlus ELi suhtes on suurenenud

Märtsi teisel poolel küsitles Ariko Marketing 301 ettevõtte juhti. Projekti viiakse läbi 2 korda aastas koostöös Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooniga.

Erinevalt enamikest Euroopa Liiduga liitumist puudutavatest küsitlustest, ei küsita antud uuringus lihtsalt pooldamist või mittepooldamist, vaid palutakse teha valik teadaolevate alternatiivide vahel. Need on vastuste diagrammist ka näha (vt kõrvalolevat diagrammi).

Riigi pikaajalise, selgete prioriteetide ning strateegiliste nägemustega majanduspoliitika puudumist kompenseerivaks keskseks ideeks on Eestis olnud liitumine Euroopa Liiduga. Vaieldamatult võimaldab see mitmesugustest Euroopa Liidu strukturaalsetest fondidest hankida arenguks vajalikke ressursse. Sellele vaatamata peaks tähelepanu pöörama kahele (vähemalt) olulisele küsimusele.

Esiteks Euroopa Liidu ressursid rahuldavad ehk küll infrastruktuuri arendamise vajadusi, kuid ei loo Eesti majanduse unikaalset konkurentsivõimet. Teiseks, ilma unikaalse konkurentsivõimeta, pole meie ettevõtlus piisavalt valmis osalema Euroopa Liidu turukonkurentsis, nagu ilmnes ka käesoleva uuringu raames.

Aasta tagasi läbiviidud uuringus esmakordselt ilmnenud kergelt jahenev suhtumine Euroopa Liidu problemaatikasse saabki tugeva tagasilöögi selle näol, et liitumist pooldab nüüd vaid 56% küsitletud juhtidest. Veel pool aastat tagasi oli vastav näitaja 65% ning aasta tagasi 68%.

Meile näib, et viimase aja eurodebatid, kus senisest reljeefsemalt käsitletakse liitumise negatiivseid aspekte, on teadvustanud tõsiasja, et rahvusliku majanduse arengukontseptsiooni selgus ning Euroopa Liiduga liitumine on omavahel seotud küsimused. Majanduse arengukontseptsiooni puudumine tekitab küsitavusi ja ebakindlust ka euroliiduga liitumise suhtes.

Uuringute varasemad tulemused näitavad, et ettevõtete juhid ei saa olla Euroopa Liidu põhimõttelised vastased. Skeptitsism levib sisemaiste majanduspoliitiliste nõrkuste tõttu. Euroopa Liiduga liitumise tempo osas säilib ettevõtte juhtide seas stabiilne hoiak liitumisega mitte kiirustada.

Muuhulgas paluti kirjeldada, milles seisneb juhtide nägemuses iseseisev kolmas tee? Kogu valimi vastuste analüüsist selgus, et selle variandi keskseks sisuks on majandussuhete, sh kõikvõimaliku transiidi arendamine mõlemas suunas, sidumata end sealjuures poliitiliselt kummagi poolega.

Käesoleva uuringu tulemusi muudab veelgi intrigeerivamaks kaks uuringu teistes osades ilmnevat lisafakti.

Mõõdetud kolmeteistkümnest Eesti majanduse arengutegurist on nõrgimaks hinnatud Eesti majanduse valmisolek osalemaks Euroopa Liidu turukonkurentsis.

Aastaks 2020 kirjeldatud visioonides Eesti ühiskonna ja majanduse kohta eristus kolm põhivisiooni, millest vaid üks sisaldas selget euroliidu liikme tunnust. Nimetatud visioon oli aga majanduskontseptsiooni tunnustelt kõige hägusem.