Aktsiate müügist teenitud tulu pealt peab investor maksma 26% tulumaksu. Kahjum võimaldab vältida maksude maksmist ja seega võib kahjumi tekitamist kasutada maksude edasilükkamise võimalusena. Kuna kahjumit on võimalik aastast aastasse edasi kanda, siis võib aktsiakrahhis põrunud naabrimees omada enese teadmata küllaltki hinnalist vara ? saadud kahjumi arvelt on tal edaspidi võimalik aktsiatulult makse mitte tasuda. See on ka üks põhjus, miks aastatetaguse börsimulli ohvrid ei tohiks aktsiaid päriselt unustada.
Teine võimalus aktsiakahjumit ära kasutada on seotud dividendidega. Kuna füüsilisest isikust Eesti resident saadud dividendide eest tulumaksu ei maksa, saab suurt dividendi maksvate aktsiatega endale korralik ?kahjum? tekitada. Kui osta aktsiat enne dividendide jagamist ja müüa pärast dividendisaajate fikseerimist, tekib kahjum, mille tegelikkuses korvab dividend. Maksustamisel dividende ei arvestata ning tänu sellele saab vähendada väärtpaberitulu pealt makstavat tulumaksu. Lähemalt saab aktsiakahjumi edasikandmisest lugeda tulumaksuseadusest.
Seotud lood
Eestis räägitakse üha enam inseneride nappusest, kuid probleemi juured ulatuvad palju kaugemale kui kõrgkoolidesse. Saatesarja "Ettevõtlik Tallinn" uues saates räägitakse sellest, miks lapse loomulikku uudishimu ei tohiks varakult maha suruda, kuidas teadus- ja inseneeriahuvi kujuneb ning millist rolli mängivad selles õpetajad, lapsevanemad ja huviharidus.