Kunstlik märk ei tööta

Kuigi märgi ehk tähenduse ja selle kandja omamine on igale riigile, eriti aga väikeriigile, ülimalt kasulik ja pikas perspektiivis ka vajalik, on projektil üks fundamentaalne puudus ? ta ebaõnnestub. Märki, mis kannab tähendust, ei saa luua kunstlikult. Loomulikult saab luua mingi visuaalse kujundi, tunnuslause ning suurejoonelise kampaania ja võimalik, et näiteks Eurovisiooni kontserdi ajaks on just midagi sellist vaja, kuid siin ei saa tegu olla märgiga, mis kannaks ideed Eestist strateegilises plaanis.

Brändid, mis kannavad sõnumit ja tähendust ning mõjutavad seeläbi sihtrühmade otsuseid, valikuid vms, tekivad kui selleks on vajalikud eeldused. Edasi saab märki toetada ja arendada, kuid selleks ta peab olema olemas.

Kuna brändi tunnuseid mittekandvale märgile rajatud kampaaniate mõju lakkab koos kampaania lõpuga, tekib küsimus, kuidas tullakse riigis otsusele, et on vaja kulutada 130 miljonit krooni Eesti Märgi loomiseks, selle asemel, et kulutada see raha Eesti üldise arenguidee, ? kontseptsiooni ja neist tuleneva pikaajalise strateegia loomisele? Ehk siis selle loomisele, millest üldse saaks mingi reaalne märk välja kujuneda. Siinkohal pole jutt sellistest regulaarselt koostatavatest arengukavadest, mis tulenevad riigi arenguprobleemide sisemisest loogikast ja mida peab pidevalt tegema. Jutt ei ole ka neljaks ruuduks jaotatud paberilehe täitmisest võimaluste, ohtude, tugevate ja nõrkade külgede loeteluga, mida meil miskipärast SWOT analüüsiks nimetatakse. Jutt on dokumendist, mis kirjeldab, milliste unikaalsete ideede paketile toetudes saavutab Eesti vajaliku konkurentsiedu, kuidas kajastub see pakett kontseptuaalselt riigi erinevates poliitikates ja seadusandlikes lahendustes ehk elukorralduses ning milliste strateegiatega see pakett muutuvas keskkonnas realiseeritakse.

Sellise pikaajalise, strateegilise ja unikaalse tervikvisiooni loomine aitaks muuhulgas vältida visalt levivaid lapsusi ja illusioone nn SWOT analüüsides, millega pole midagi peale hakata. Eesti Märgi kujundamise projekti rahast jätkuks piisavalt tõelise arengustrateegia väljatöötamiseks. Viimase õnnestumisel tekiksid eeldused ka märgi ilmumiseks ja mis eriti oluline ? tekiksid võimalused mistahes edasise riikliku arendustegevuse mõtestamiseks.