Ravimite hinnakujunduse kajastamisest

Mind on hakanud tüütama küündimatus, millega püütakse järjekindlalt valget mustaks muuta ? rääkides ravimite hinnakujundamisest. Ravikindlustuse eelarve koosneb laias laastus kolmest osast. Need on: 1) kulud töövõimetuslehtedele 2) kulud ravimihüvitistele, 3) kulud arstiabile. Esimese kahe kuluartikli suurenemisel väheneb võimalus arstiabile, see tähendab, järjekorrad pikenevad. Viimastel aastatel nii ongi juhtunud. Igal aastal on kulud ravimitele aasta lõpuks ületanud 100?200 miljoni krooni võrra aasta alguses eelarves kinnitatu. Pääs arstile on muutunud raskemaks, järjekorrad pikenenud ja meie inimeste tervis halvenenud. Kas tohime vastutustundetult jätkata? Kas ka edaspidi õigustame ravimikulutuste tõusu haigekassa ?avatud kohustusega?? Just seda on Toomas Palu aastaid teinud.

Juristina jääb minule arusaamatuks, millisest ?avatud kohustusest? saab rääkida kindla maksumääraga eelarveliselt toimiva haigekassa puhul. Miks ei ole kordagi püstitatud küsimust ?Kust on haigekassa iga aasta lõpul leidnud 100?200 miljonit ravimite ülekulu katmiseks ?? Ja nüüd, kui sellele olukorrale püütakse piir panna, leidub jälle süüdistajaid. Ainult pahatahtlik sõnaväänaja leiab selles tegevuses ärihuvide kaitsmist. Olen korduvalt selgitanud piirhindade ja hinnakokkulepete olemust. Kes vähegi süüvida tahab on aru saanud, et minu esitatud hinnakujundus ei soosi ei originaalravimite ega analoogravimite tootjaid, nad on võrdsel positsioonil. Millist ravimit haigele määrata, milline ravim on ainuõige, otsustab ikkagi arst ja teeb ta seda mitte pelgalt kulupõhiselt vaid tervisepõhiselt. Ärgem unustagem, et mis täna primitiivaritmeetiliselt nähtuna on kokkuhoid osutub arstiabi seisukohalt hoopis kallimaks. Ja kuna ravimi puhul on tegemist keemia valdkonda kuuluva toimeainega saab hinna määramisel võrrelda omavahel ikka ainult võrreldavaid ühendeid ehk siis samu toimeaineid. Need, kes püüavad tuua sisse laialivalguva sisuga parameetreid, näiteks sarnane toimeaine või ka sama toime, kas ei tunne keemia põhialuseid või ei ole süvenenud asja sisusse või hoopiski on selle poolt, et mida segasem olukord edasi kestab, seda hõlpsam on ka edaspidi ?suurt kala? püüda.