Euroraha maaletoojad Tartust

Kolm Tartu Ülikoolis avaliku halduse eriala lõpetanud noort meest tabasid vaakumi ära ja asutasid aasta tagasi europrojektide kirjutamisele ja juhtimisele spetsialiseerunud OÜ Innopolis. ?Meie eesmärk on kujuneda Euroopa Liidu raha taotlevate projektide kompetentsi keskuseks,? rõhutab Innopolise juhatuse esimees ja üks osanik Riivo Anton.

Aastaga on Innopolise kirjutatud teadus- ja arendustegevuse projektidest kaks kolmandikku olnud edukad. Kokku viie läbi läinud europrojekti maht on 35 miljonit krooni.

Tegelikult on see vaid pisku eurokatla rahast. Nii näiteks ulatub liitumisjärgsete ELi fondide maht, millest Eesti jaoks on avatud Phare, ISPA ja SAPARD, üle 3,6 miljardi krooni. Lisaks käivitub järgmisel aastal ELi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamiseks mõeldud 6. raamprogramm.

Valitsus on avaldanud muret, et kuna Eesti pole võimeline ELi fondidest ette nähtud toetussummasid administreerima, oleks vaja välja koolitada sadu ametnikke ? projektikirjutajaid ja -juhtijaid. ?Projektikirjutajaid on vägagi vaja, kuid kas need peavad olema vaid riigiametnikud,? kahtleb Innopolise juhatuse liige ja osanik Meelis Niinepuu. ?Euroraha paremaks administreerimiseks peaks riik enam tegema koostööd erasektori ja kolmanda sektoriga.? Innopolises on palgal praegu viis konsultanti, lisaks kasutatakse lepingutöötajaid.

Niinepuu rõhutab, et nemad saavad siiski aidata vaid kliendi ideed vormistada, mitte välja mõelda.

Innopolise kirjutatud edukaim projekt, Tartu teaduspargi liikme OÜ Interspectrum taotlus saada üle 20 miljoni krooni euroraha optiliste sideliinide spektrianalüsaatorite väljatöötamiseks sai ELi heakskiidu eelmisel kuul.

?Innopolise abi oli oluline,? rõhutab Interspectrumi juhataja Teofilus Tõnnisson. ?Nemad aitasid koostada nii-öelda pehmeid osasid, kus peab kiitma, miks meie projekt kõigile kasulik on.?

Eesti siseveeteede arendamise sihtasutuse juhataja Eero Mikenbergi sõnul kaaluvad nad Innopolise abi, et taotleda Pharelt raha, mille abil sadamaalasid süvendada. Mikenberg lausub, et kui praegu on professionaalseid europrojektide kirjutajaid vaid väike seltskond, siis ilmselt lähiajal läheb nende vahel tõsiseks rebimiseks.

Riivo Antoni andmeil küsivad nad sõltuvalt kliendist ja projektist stardiraha paarist tuhandest kuni paarikümne tuhandeni. Hilisem edukustasu on 1?5 protsenti projekti eelarvest.

Antoni sõnul on nende põhikonkurendid praegu omavalitsuste spetsialistid ja üksikud ettevõtted ning FIEna tegutsejad. Maaettevõtetele SAPARDi taotlusprojektide ühe tuntuma kirjutaja, Tartus tegutseva Eire Einola sõnul on ta ligi kahe aasta jooksul kirjutatud üle 30 eduka projekti kogumahus umbes 20 miljonit krooni.