Jäätmete valikuline kogumine võtab hoogu

Eesti peab jäätmete taaskasutusmäära oluliselt tõstma. Praegu ladestame 95% Eestis tekitatud 397 000 tonnist olmejäätmetest. Võrdluseks: soomlased ladestavad 60% ja rootslased ainult 29% jäätmetest.

Jäätmekäitluse peamised viisid lisaks ladestamisele on taaskasutus, kompostimine ja põletamine. Eestis läheb taaskasutusse umbes 5% olmejäätmetest. Taaskasutusele rõhub nii uus jäätmeseadus kui ka uus pakendiseadus.

Parim lahendus on süsteemne jäätmekäitlus, millesse on haaratud tootja, tarbija ja jäätmekäitleja ning riik, kelle ülesandeks on motiveerida (loe: sundida) jäätmetekitajaid jäätmeid käitlema mitte ainult hinda, vaid ka keskkonda silmas pidades. Tasakaalupunkti leidmine on siin päris raske, sest majanduslik pool ja keskkonnahoid on jäätmekäitluses paraku pöördvõrdelises seoses.

Viimasel ajal on juttu olnud sellest, et Tallinna Prügilasse ei tooda piisavalt prügi. Sellel on väga selge põhjus ? jäätmekäitlejad püüavad vähendada ladestamist ja suurendada taaskasutamist ? seda nõuab seadus ja see väljendab hoolivat suhtumist keskkonda. Aasta tagasi tööd alustanud Tallinna Jäätmete Sorteerimise Tehas on huvitav algatus. Segunenud olmejäätmete sorteerimise tulemusena suudab tehas suunata taaskasutusse umbes 20% toodud jäätmetest. See on kindlasti praegu vajalik, ometi on vaja minna veel samm edasi, või täpsemalt tagasi ehk jäätmetekitaja juurde, et hõlmatud oleks terve jäätmekäitlusahel.

Jäätmeid tuleb liigiti koguda, kuid seda saab teha ainult lõpptarbija. Kui jäätmed on kohe liigiti kogutud, saab nendest taaskasutusse suunata kuni 90%. Nii saame tõsta taaskasutatavate materjalide kogust ja hoiame kokku jäätmete käsitsi sorteerimise pealt. Peamine on aga võit kvaliteedis - muust sodist juba tekkekohas eraldatud taaskasutatavad materjalid jäävad piisavalt puhtaks, et nad ringlusse suunata.

Liigiti kogumise korral jagab lõpptarbija ise jäätmed vastavalt prügiliikidele (joogipakend, papp ja paber, biojäätmed) konteineritesse. Kindlasti tuleb tavaprügi hulgast eraldada ohtlikud jäätmed. Tulevik on seega jäätmekäitlus-keskuste päralt, mis spetsialiseeruvad liigiti kogutud jäätmete järelsorteerimisele ja töötlemisele.

Kui me seatud sihi suunas järjepidevalt liigume, elame peagi puhtamas Eestis.