Sotsiaalminister toetab ületunnitöö võimaluse säilimist

'Eesti ei toeta individuaalse ületunnitöö kaotamist teatud ajaperioodi jooksul,' kinnitas Aab.

Aabi sõnul on osade liikmesriikide mureks teiste riikide töötajate konkurentsieelised riiki tööle tulles ja teistel siseriiklikult oma töötajate kaitse.

'Eesti on oma senist seisukohtades lähtunud siiski tööaja korralduse paindlikkusest,' märkis minister.

Eesti toetab individuaalse ületunnitöö tegemise võimaldamist individuaalse lepingu alusel, sõltumata kollektiivlepingu olemasolust.

Tulenevalt töötaja kaitse vajalikkusest toetab Eesti individuaalse ületunnitöö tingimuste rangemaks muutmist. See tähendab, et ületuunitöö saab toimuda vaid poolte kokkuleppel ning tööandjal on kohustus pidada iga töötaja kohta isiklikult arvestust.

Eestis on individuaalse ületunnitöö kasutamine piiratud 200 tunnini aastas.

Aab märkis, et tööjõu vaba liikumise osas toetab Eesti üleminekuperioodide lõpetamist ja vaba liikumise võimaldamist kõigi liikmesriikide kodanikele võrdsetel alustel, kuna see on üks Euroopa Liidu põhiõigustest.

'Peame positiivseks Soome sotsiaalpartnerite ja valitsuse otsust avada oma tööturg tööjõule uutest liikmesriikidest,' sõnas minister.

Liikmesriigid saavad töötajate liikumist piirata maksimaalselt seitse aastat. Esimene üleminekuperioodi faas lõpeb 30. aprilliga 2006. Otsuse tööjõuturu avamise või piirangute jätkamise kohta peavad 12 vana liikmesriiki tegema enne käesoleva aasta 1. maid.

Suurbritannia, Iirimaa ja Rootsi avasid oma tööturu uutele riikidele juba 1. mail 2004. Soome valitsus koos sotsiaalpartneritega leppis kokku, et piirangud tööjõu vabale liikumisele tuleks lõpetada alates 1. maist 2006. Otsuse peab heaks kiitma veel parlament. Sarnaseid signaale võimalikust tööturu avamisest uutele liikmesriikidele on tulnud veel Portugalist, Hispaaniast ja Kreekast.

Täna kohtub sotsiaalminister Suurbritannia tervishoiuministeeriumi tervishoiuteenuste ministri Rosie Wintertoniga. Teemaks on tervishoiuteenused.