The Economist: Ida-Euroopas on vaid kaks suurkuju - Putin ja Ilves

Läti presidendiks valiti hiljuti avalikkusele vähetuntud ortopeed Valdis Zatlers. Isegi Zatlersi suurimad toetajad ei usu, et ta oleks võrreldav eelkäija Vaira Vike-Freibergaga, kes tüüris Läti Euroopa Liitu ja NATOsse.

Postkommunistlike riikide liidrid olid kunagi mõjukad ja rahvusvaheliselt tuntud kujud. Poola liider Lech Walesa ja Tšehhi liider Vaclav Havel on tänini maailmas kuulsad. Reformistidest poliitikud, nagu Mart Laar, Jegor Gaidar ja Mikulas Dzurinda lõid laineid madalate maksude ja vabaturumajanduse alal.

Aga nüüd on asjad teisiti. Ainult kaks riigipead kannavad võrdluse eelkäijatega välja. Need on Venemaa ja Eesti presidendid. Venemaa president Vladimir Putinil on küll palju kriitikuid, aga kui ta räägib, siis inimesed kuulavad. Eesti presidendist Toomas Hendrik Ilvesest, kes sündis Rootsis ja sai hariduse Ameerika Ühendriikides, on aga saanud kõigi kunagiste Kremli satelliitide eestkõneleja.

Suurte vaimsete võimetega Ilves on ainus poliitik regioonis, kel on olemas reaalne Brüsseli ja Washingtoni kogemus. Ei ole palju väikeriikide presidente, keda USA president kuulda võtab. Ilvesel ja Bushil on ka nii mõndagi ühist, ehkki erinevates mastaapides, on mõlemad talupidajad ja mõlemale meeldivad sama marki Stihli võsalõikurid.

Ajal, mil Lääne-Euroopa riike juhtisid sellised läbipõlenud poliitikud kui Jacques Chirac, Silvio Berlusconi ja Gerhard Schröder, ei olnud see vahe nii tohutu. Ent Angela Merkeli tulek Saksamaal, Nicolas Sarkozy tulek Prantsusmaal ning Gordon Browni tulek Inglismaal võimendab seda erinevust. On aeg, et Kesk- ja Ida-Euroopas astuksid areenile muljetavaldavad poliitikud.