Varimajanduse osatähtsus väheneb

Kui 2000. aastal oli varimajanduse osatähtsus SKP-s 9,5%, siis 2006. aastal 4,6%. Varimajanduse osatähtsuse suurim langus SKP-s (1,7 protsendipunkti) oli 2001. aastal, mil varimajanduse absoluutnumber langes samaaegselt SKP kasvuga ning väikseim langus (0,1 protsendipunkti) 2006. aastal, mil vahe SKP ja varimajanduse kasvutempo vahel oli väikseim.

Varimajanduse liikidest on SKP-s kõige suurema osatähtsusega registreerimata majandus, mis hõlmab varjatud tööjõudu. Registreerimata majandus moodustas ajavahemikul 2000-2006 1,8-4,3% SKP-st. Varimajanduse liikidest on SKP-s kõige väiksema osatähtsusega muud varjatud tegevused, mis hõlmab erisoodustuste korrigeerimist ning hotellides, restoranides ja taksoteenuste eest makstud jootraha. Muud varjatud tegevused moodustas ajavahemikul 2000-2006 0,4-1,5% SKP-st.

2002. aastal vähenes registreerimata majanduse lisandväärtuse osatähtsus SKP-s 1,3 protsendipunkti, sest nii ettevõtete kui ka kodumajapidamiste sektoris kasutati vähem varjatud tööjõudu. 2004. aastal vähenes ebaõige aruandluse (hõlmab ümbrikupalkade ja käibemaksupettuse arvestust) osatähtsus SKP-s 0,4 protsendipunkti ümbrikupalga vähenemise tõttu ettevõtete sektoris. 2006. aastal oli viimaste aastate madalaim varimajanduse lisandväärtuse osatähtsus SKP-s - vaid 4,6%. See oli tingitud nii varjatud tööjõu ja muude varjatud tegevuste osatähtsuse kergest langusest SKP-s kui ka SKP kiiremast kasvutempost võrreldes varimajandusega.

Tegevusalati oli ajavahemikul 2000-2003 varimajandus suurim ehituse, hotellide ja restoranide ning hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalal (2000. aastal vastavalt 28,5%, 26,4% ja 20,0% tegevusala lisandväärtusest), kus peamiseks mõjuriks oli varjatud tööjõud.

Ajavahemikul 2004-2006 oli varimajandus suurim hotellide ja restoranide, kalanduse ning ehituse tegevusalal (2006. aastal vastavalt 25,5%, 10,6% ja 9,5%), kus peamisteks mõjuriteks olid varjatud tööjõud ja ümbrikupalgad