Naerugaas nullib biokütused

Hollandlane Crutzen on tuntud peamiselt osooniaugu alaste tööde tõttu, aga ta on ka pakkunud välja idee jahutada kliimat atmosfääri väävliosakesi puistates või soovitanud kliima jahutamiseks esile kutsuda kunstlikke vulkaanipurskeid.

Biokütuste valmistamiseks kasutatavate taimede kasvatamine kahekordistab lämmastikoksiidi, tuntud ka naerugaasi nime all, emissiooni. Kuigi biokütuseid kasutades on soovitud teha keskkonnale head ning loobuda fossiilsetest kütustest, on efekt sootuks vastupidine - biokütused hoogustavad kliima soojenemist.

"Biokütuste arvatavad eelised on muutunud veelgi küsitavamaks," ütles koos Crutzeniga töötanud Edinbughi ülikooli atmosfääriteadlane Keith Smith ajakirjale Chemistry World. "Biokütuste tarbeks vilja kasvatamine ei tee mitte keskkonnale head, vaid annab kliima soojenemisele lisahoogu."

Crutzeni arvutused näitavad, et mikroobid töötavad põldudele külvatud väetist lämmastikoksiidiks ümber palju suuremas mahus, kui varem arvati - 3-5 protsenti väetisest muutub mikroobide mõjul naerugaasiks. ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuste paneeli on seni kasutanud arvutusi, mille järgi vaid kaks protsenti väetistest muutub põllul lämmastikoksiidiks.

Rapsiseemnetest biodiisel moodustab Euroopas 80 protsenti biokütustest. Rapsi kasvatamisel tekkiva kasvuhoonegaasi - lämmastikoksiidi kogus ületab 1 - 1,7 korda selle koguse süsinikdioksiidi, mis fossiilsete kütuste põletamisest loobumisel õnnestus atmosfääri paiskmata jätta.

Mais on USAs peamine biokütuste tooraine. Seal on negatiivne efekt pisut väiksem, kuid siiski oleks kliimale kasulikum, kui mais biokütuste tootmiseks maha külvamata jätta. Vaid suhkruroost bioetanool - kasutegur 0,5 - 0,9 on tavalistele kütustele mõistlik alternatiiv.